ARVAMUS

Möödunud aastal kirjutasime Võrumaa Teatajas, et Lindora laadale tuldi parema kauplemiskoha saamiseks järjekorda kolm ööpäeva varem. Uskumatu?

25. oktoobril avaldasime piltuudise, kust selgus, et eile toimunud Lindora laadale tuli esimene kaupleja – kondiitritooteid müüa sooviv Kristiine Mulgimaalt – järjekorda juba pühapäeva, 23. oktoobri õhtul ehk siis viis päeva varem. Uskumatu, kuid tõsi.

Mulgitar Kristiine ütles, et tuli laadale varakult ka möödunud aastal, kuid siis oli ta juba neljateistkümnes.

Lühikese ajaga klikiti seda uudist rohkem kui 15 000 korda.

Ilm laadajärjekorras olijaid ei hellitanud. Teisipäeval sadas lund, kolmapäeval vihma, tuulgi lõõtsus. Päike loojub praegu juba kella poole kuue paiku ja tõuseb hommikul pärast kella kaheksat, mis tähendab, et pimedat aega maanteeservas metsade vahel on üle kümne tunni.

Miks ollakse valmis selliseks katsumuseks?

Talunik Sven Kiltsist, kes tuli Lindora laadale viiendat korda, ütles lühidalt ja tabavalt välja, mis sellele laadale tõmbab: „See on mõnus laat, siia tulevad mõnusad ostjad, siin saab nalja, siin on hea ja mõnus.”

Viis ööpäeva ootamist on kokku 120 tundi!?

E-kaubanduse fännidele on see arusaamatu, ja nad on kohe nõus arvutama, et kui inimene käib nädalas ainult korra toidupoes oste tegemas, siis selleks kulub tal tavaliselt rohkem kui tund aega. Juba auto kaubanduskeskuse juurde parkimine võtab aega. E-poest saavat aga nädala toiduvaru tellida 10–15 minutiga, Nii aitab e-pood inimesel aastas säästa umbes 52 tundi ehk üle kahe ööpäeva.

Paraku on see emotsioonitu rehkendus. Kuhu jääb kauplemine, kohtumine tuttavatega, liikumine värskes õhus jne? Juttu ei tehta ka sellest, mida kasulikku teha selle e-poes käimisest üle jäänud ajaga. Kas istuda arvuti ees?

Eesti Post rõõmustas paar päeva tagasi, et koostöös Hiina kullerfirmaga SF Express loodud ühisettevõtte Post11 mitmekordsed pakimahud näitavad, et maailma kiireima kasvuga Hiina e-kaubanduse turg annab hoogu ka Omniva (vana nimega Eesti Post) rahvusvahelisele ärile.
Maailma suurim e-kaubanduskontsern Alibaba tähistab ülemaailmset ostlemispäeva 11. novembril, mida saab kirjutada ka nii – 11.11.

Mitu Võrumaa puidutööstust võivad uhked olla – nende äripartner valiti oktoobri keskel Eesti parimaks ettevõtteks. „Aasta ettevõte 2016” tiitli võitnud Eesti masinatööstuse üks lipulaev AS Hekotek suurendas oma ekspordikäivet mullu üle 60 protsendi, sellega kasvas tootlikkus ning lisandväärtus töötaja kohta tõusis enam kui 20 protsenti. Töötajate palgad on Eesti keskmisega võrreldes suured.

Eesti on praeguseks välja ehitanud nüüdisaegsed puidutööstused, viimastel aastatel kerkinud graanulitehastel on aga tootmisvõimsusi kokku pigem rohkem, kui Eestis kohapeal toorainet leidub. Et kõik tootjad saaksid maksimaalse koormusega töötada, võib tulevikus tekkida vajadus toorainet sisse tuua. Nii hindas olukorda Hekoteki juht Heiki Einpaul.

Hekoteki põhisuunaks ei ole Eesti turg. Firmalt firmale põhimõttel töötava ettevõtte potentsiaalseid kliente on üle Eesti maksimaalselt 500, kui sedagi. Hekotek valiti auhindade jagamisel ka aasta eksportijaks. Koos Soomest Eestisse kolinud masinatöösturiga on rajatud ettevõte, mille põhiturg on Euroopas ja Venemaal. Ettevõtte põhiomanikud on praegu rootslased, börsifirmale Lifco AB kuulub 28 riigis kokku 133 ettevõtet, grupi eelmise aasta käive oli ligikaudu 800 miljonit eurot.

Hekoteki juht viibis paar päeva tagasi Venemaal erialasel messil. Sest Venemaaga saab selles ettevõtlusvaldkonnas, milles Hekotek tegutseb, äri ajada. Masinatööstus ei ole poliitiliselt tundlik, erinevalt toiduainetööstusest ei ole jäädud poliitikute hammasrataste vahele. Hekotek on viinud Venemaal ellu edukaid projekte ja neil on seal hea maine.

Eesti ehitas oma puidutööstuse kapitaalselt ringi juba aastatel 1995–2003. Praegu on küsimus selles, kui palju on lähiajal veel ruumi suurteks investeeringuteks, uute tehaste ehitamiseks „alates nullist”? Aasta ettevõtte hinnangul saavad need lähiajal olema Eestis üsna harukordsed juhtumid, firma ei näe reaalset võimalust, et see turg võiks nende valdkonnas Eestis kasvada.