ARVAMUS

Osula koolimajas tutvustatakse homme kauaoodatud küla läbivat maanteelõigu ja kergliiklustee projekti. Tänases lehes ilmub aga artikkel piirkonna ühe ettevõtlusveduri, Varese külas asuva Osula Graanuliga.

Külastasime Osula Graanuli tehast pühapäeval. Vaevalt aastavanune graanulitehas säras uute läikivate seadmete ja päikesepaiste käes. Juba esimesel käivitamisaastal teenitakse kasumit ja plaanitakse tänavu saavutada täisvõimsus.

Tühjal põllul, kus veel mõned aastad tagasi jooksid kitsed, pöörlevad vedurisuurused hakitud puidu kuivatamise trumlid. Graanul Investi 2014. aastal käivitatud  Balti riikide suurim pelletitehas koondab kogu varasema oskusteabe, grupp ise on pelleti tootmismahtudelt juba Euroopas liider.

Selle Sõmerpalu vallas asuva tehase ja investeeringu kohta on raske kriitikat teha. Üheks ohuks võib olla see meeletu hoog, millega laienetakse nii oma peamises tegevusvaldkonnas kui ka võetakse üle hankijate ja ostjate ärisid. Pelleti- ja energiatootmise kõrval on omandatud kolm puidufirmat.

Maailmaturu liidripositsiooni saavutamine pole lähiajal teostamatu, praegu ollakse USA suurtootja järel teisel kohal, jäädes mahtudelt maha vaid kolmandiku võrra. Ja biokütus on igast küljest vaadates tulevikusõna.

Osula Graanul ei müü Eestis. Piltlikult öeldes köetakse Võrumaa väheväärtusliku metsamaterjaliga inglaste kodusid.

Varese küla ruulib. Sellise pealkirja panime loole ka teisel põhjusel. Juba mõned kuud tagasi kirjutasime Osula Graanuli naabertööstuse Toftani investeeringust. Valmib uus 32 miljonit eurot maksev saeveski, mis on viimase kümne aasta suurim investeering Eesti saetööstusesse. Toftan haarab suure osa senisest piirkondlikust paberi- ja küttepuu tooraine turust. Investeeringu juures on metsaomaniku jaoks oluline, et ta leiab ostja seni paberi- ja küttepuuks müüdud palgile.

Kohtumiseni homme Osula põhikoolis. Varese külas asuvad suured tööstusettevõtted on andnud rohelise tule Osula liiklustee projektile. Kolmekilomeetrine teelõik sisaldab olemasoleva riigimaantee uuendamist, valgustusega kergtee ehitamist, kõnniteid ja Võhandule uue silla ehitamist.

1107 elanikuga Haanja valla rahvas panustas sedavõrd ennastsalgavalt Haanja maratoni korraldamisse, et seda tundsid ka maratonil olijad.

Kas saab olla midagi veel muljetavaldavamat, kui maratoniraja Mõrtsuka tõusu ja haanjalaste salajase retsepti järgi keedetud supi võrdlus? Maitseelamusi pakkuva supi retsepti võrreldi Coca Cola salajase retseptiga. Muidugi möödasõit lõõtsamängijast, hapukurk, krõbeda koorikuga pehme leib, mida süües on aimata küpsetaja sooja südant.

Ja muidugi väga efektne finiš, kus võitja Timo Simonlatseri aeg oli 2:03:35,4 ja teiseks tulnud Eno Vahtra aeg 2:03:35,5. Mehed tegid võidu nimel lihaseid rebestades spagaati. Haanja finiš on Eestimaa suusaspordi ajalukku minev ja võrreldav 23 aasta taguse Faluni MMi finišiga.

Raske on teenida maratonide rivist maratonide maratoni nime. Haanja maraton on seda suutnud. Veelgi enam. Haanja maratoni kutsutakse ka suusapeoks, kus saavad hea enesetunde isegi need, kel suuski all pole. Kui valitakse 2016. aasta tegu, siis selleks võiks ja peakski saama Haanja 42. maraton. Seda enam, et järgmisel aastal möödub 55 aastat, mil alustati matkadega Kubja-Haanja-Vällamägi-Kubja.

Maratoni tegijad pole poole sajandi jooksul väsinud. Endistelt tegijatelt eesotsas legendaarse Harri Neemega on teatepulga üle võtnud mitu nooremat põlvkonda. Traditsioon jätkub. Urmas Veerojal on mitmeid huvitavaid ja kavalaid mõtteid, kuidas maratonirada ka üle vesise soo saaks minna. Haanjas mõeldakse juba järgmisele maratonile.

Libiseda, liuelda, õhus lennata saab suuskadel aga oi kui imeliselt … ning kui seda ka just ise ei tee, pakub ka vaatamine peaaegu et samasuguseid emotsioone. Nii et tavapärasest liikumismoodusest on arenenud talispordi üks ja päris paeluv osa. Kuid suusad on võitnud koha ka suvel – veesuuskadena.

Omaette vaatepilt Haanjas oli näha skijöringut ja ehtsaid Haanjamehe suuski. Kohtumiseni suusarajal!