ARVAMUS

Tänavu langes suur reede kokku küüditamisohvrite mälestuspäevaga. Memento Võrumaa ühenduse liikmed kogunesid Veriora ja Võru raudteejaama, kokku umbes 150 inimest. Kalmistutel korrastati haudasid. Kirikupühal valis Võru kirikuesise platsi teiste autodega pusklemiseks üks roolijoodik. Vaiksel laupäeval viis paljude võrulaste tee romurallile. Pühapäev, ülestõusmispühade esimene püha, tõi suveaja, värvilised munad, teatripäeva ja päikeselise päeva.

Kandlel on kaunis tava teatripäeva paiku tänada oma koostööpartnereid ja toetajaid. Kahel aastal järjest on Kannel ise väga kõrgel tasemel tunnustuse pälvinud.

Möödunud aasta märtsis jõudis Kandlesse teade, et neid on märganud ilmakuulus Sony firma ja kiidab võrulasi Sony tipptehnoloogial põhineva EK-kinoprojektori oskusliku kasutuselevõtu eest. Kannelt kiitsid ka kinosõbrad lähemalt ja kaugemalt. Juba esimene kuu (oktoober 2014) tõi Kandlesse kvaliteetset kinopilti vaatama 3800 inimest. Selline hulk inimesi täidaks terve laululava.

Ühtekokku käis 2015. aasta jooksul Kandle kinos 34 000 inimest, mis ületab Võrumaal elavate inimeste arvu.

Tänavu märtsis tegi Kandle kino taas ilma, sest meie kino valiti Europa Cinemas kinovõrgustiku kuu uustulnukaks. Palju õnne! Europa Cinemas on ligemale tuhandet kino ühendav võrgustik, millega oli varem liitunud juba kaks Eesti kino. Märtsikuusse lisandub teinegi uudis: kino sai kogu maailmas üle 10 000 kino teenindava firma Unique Digital rakenduse Movietransit esimeseks kasutajaks Eestis, mis lahtiseletatuna tähendab, et Kandle kino suudab filme otse internetist võtta ja näidata.

Kandlest ja Kandle kinost on saanud tõeline multikeskus siinpool Emajõge. Kuigi aasta on veel üsna noor, on Kandle kinol eesotsas kinojuhi Kris Kelbiga mõtted juba järgmise aasta suves. Siis on kavas rõõmustada nooremaid kinosõpru ja nende isasid-emasid lastefilmifestivaliga.

Kui Eesti oleks euroopalik riik, siis oleks meil olnud töövaba ka eilne päev, ülestõusmispühade teine püha, ning oleks saanud euroopalikus Kandle kinos käia.

Ei meenu, millal Võru(maa) oleks pälvinud lehekülgede kaupa pealinna lehtede meediatähelepanu. Võrumaa Teatajagi on nendel teemadel kirjutanud ja küllap tähelepanelikul lehelugejal tulevad need meeldegi!

Meie Jüri tänaval asuva Wõro Kommertsi maja, mida nüüd ei paista enam keegi himustavat, ehitus veeres nagu üle kivide ja kändude. Linnavalitsus palkas ehituse lubamise kaitseks kalleid tippadvokaate. Maja püstitamisest oli nii palju kasu, et riigikohus andis õiguse päikesevarju jäänud õpetajannale ja juhindub edasistes otsustes sellest kaasusest. Päikest peab korter suvel saama vähemalt kolm tundi päevas.

Nüüd paistab, et saame taas teerajajaks, sest meie ühistranspordihankest, mida nimetatakse ka absurditeatriks, saavad kasu pärnakad ja tartlased. Pärnus juba käib ühistranspordihange gaasibussidele, Tartus on sama asi ukse ees.

Pealinna ametnikud tunnistavad, et  riigiasutuste koostöö jättis soovida. Nii lihtne ongi, et e-riigis ei saa tulemuslikult koostööd teha majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnainvesteeringute keskus, maanteeamet ja maavalitsus. Miks?

Mõni aeg tagasi kirjutasime, kuidas varstulased seljatasid ametnikud ja said endale perearsti tagasi. Mida peab veel tegema väikeses pealinnast kaugel asuvas kohas, et meid märgataks? Meie soovidega arvestataks?

Tasub meenutada, et Võrus lehvis taasiseseisvumise eel Eestis esimesena sinimustvalge. Ka Suure Munamäe tornis oli lipp enne kui kuskil mujal tornis!

Nüüd siis teame, kuidas päikesevalguse eest on võimalik võidelda. Kas nüüd saab Võrust koht, kust igast otsast venitatav ja vaidlustatav riigihanke kord lükkub muutmise teele?

Eile arutati maavalitsuses kaks tundi Võru maakonnaplaneeringut 2030+, kus on kirjas, et Võrumaa on riigipiiriäärne maakond, asudes rahvusvaheliselt olulisel lahkmejoonel (Schengeni viisaruumi ja Euroopa Liidu idapiiril). Kas oleks parem, kui siin poleks arste ja bussid ei sõidaks!?

Igal juhul aprillis hakkavad bussid sõitma ja perearst varstulasi ravima!

Rõõmsaid kevadpühi!