ARVAMUS

Üle Eesti 40 piirkonnas toimuvad praegu umbes 140 valla ja linna vahel liitumisläbirääkimised. Riigihalduse minister kutsub omavalitsusi kavandatud ühinemistega veel sel aastal ise lõpuni minema, et mitte jääda valitsuse algatatud ühinemisvooru, kus tingimused on ühinejate jaoks ebasoodsamad.

Ministri sõnul teavad vaid vallad ise, kellega koostöös saab kõige paremini edendada oma piirkonna arengut ja kohalike elanike huve. Ise tehtud otsused oma piirkonna tuleviku kohta on paremad, kui jätta otsuste tegemine kellegi teise teha.

Haldusreformi seaduse järgi tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.

Riigihalduse minister Mihhail Korb tunnustab kõiki omavalitsusjuhte, kes on näinud viimaste kuude jooksul palju vaeva ning osalevad ühinemisläbirääkimistes ühinemise ettevalmistamiseks, ning eriti neid, kes on sellega juba lõpusirgele jõudnud. Üle Eesti toimuvatel ühinemisläbirääkimistel on kümmekond piirkonda oma ühinemisotsuse juba langetanud.

Veel sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt küllalt suur ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemisjärgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Iga rohkem kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga kaasneb ka lisaühinemistoetus 500 000 eurot. Seevastu valitsuse algatatud ühinemisvooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.

Eestis on praegu 213 omavalitsust, eeldatavasti väheneb see arv haldusreformi käigus kuni kolm korda ning kõikjal üle Eesti tekivad oluliselt ühtlasema võimekusega omavalitsused.

Riigikogu liikmed said esmaspäeval võrukatelt kingituseks kuivatatud kukeseenepakid sõnumiga: „11 000 sammu Võrumaal, selleks et korjata 5000 kukeseent saja ühele riigikogu liikmele.”

Võrumaa omavalitsustöötajad käisid esmaspäeval bussitäie rahvaga Tallinnas, külastati riigikogu ja järgmisel päeval Eesti Rahvusringhäälingut. Igal aastal riigikogus toimuv Võrumaa toidu ja käsitöö näitusmüük on haruldaselt pikaealine ja edukas traditsioon, tänavu käidi riigikogus juba kuueteistkümnendat korda.

Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhi Mailis Kogeri sõnul oli tänavune pealinnas käimine erakordselt edukas. Esiteks seetõttu, et kohtuti peaministriga, kellega kohtumine pole viimastel aastatel õnnestunud. Jüri Ratasega kohtumisel olid ootuspäraselt põhiküsimuseks haldus- ja riigireformi teemad.

Teiseks nimetab ta sõitu edukaks, sest saadi kokku kõikide Kagu-Eestist valitud riigikogu saadikutega. Needki kohtumised pole saadikute töökohustuste tõttu varasematel aastatel sajaprotsendiliselt õnnestunud.

Omavalitsusjuhid osalesid riigikogu keskkonnakomisjonis, kus räägiti jäätmemajandusest ja kohalike omavalitsuste tulubaasist. Peale kohtumise kodukandi saadikute ja peaminister Jüri Ratasega avati koos riigikogu esimehe Eiki Nestoriga Võrumaa toodete näitusmüük.  

Ainult head räägib Koger ka müüginäitusest. Ta kordab riigikogu veterani Eiki Nestori sõnu, kelle ütlusel on võrukate näitusmüük ainus, mida riigikogu liikmed igal aastal tõeliselt ootavad. „Oleme aastate jooksul õppinud, mida kaasa võtta,” lausus Koger. „Just toidukraam on alati see, mis saab kiiresti otsa.”

Koger räägib suitsusingist, Urvaste kamast, mahladest, piparkookidest ja muust heast toidukraamist. Tänavu olid peale selle populaarsed ka punutud korvid. Kõige rohkem elevust tekitas tema sõnul aga Võrumaa koolilaste portreenäitus, lapsed portreteerisid riigikogu koosseisu liikmeid.

Näituse korraldamisele olid tänavu kaasatud ka Võru maavalitsus ja Võrumaa arenguagentuur, kes tegeles näituse turismipoolega. „Kindlasti jätkame ka järgmisel aastal, hoiame Võrumaad kaardil,” lisas Koger.