Mitu Võrumaa puidutööstust võivad uhked olla – nende äripartner valiti oktoobri keskel Eesti parimaks ettevõtteks. „Aasta ettevõte 2016” tiitli võitnud Eesti masinatööstuse üks lipulaev AS Hekotek suurendas oma ekspordikäivet mullu üle 60 protsendi, sellega kasvas tootlikkus ning lisandväärtus töötaja kohta tõusis enam kui 20 protsenti. Töötajate palgad on Eesti keskmisega võrreldes suured.
Eesti on praeguseks välja ehitanud nüüdisaegsed puidutööstused, viimastel aastatel kerkinud graanulitehastel on aga tootmisvõimsusi kokku pigem rohkem, kui Eestis kohapeal toorainet leidub. Et kõik tootjad saaksid maksimaalse koormusega töötada, võib tulevikus tekkida vajadus toorainet sisse tuua. Nii hindas olukorda Hekoteki juht Heiki Einpaul.
Hekoteki põhisuunaks ei ole Eesti turg. Firmalt firmale põhimõttel töötava ettevõtte potentsiaalseid kliente on üle Eesti maksimaalselt 500, kui sedagi. Hekotek valiti auhindade jagamisel ka aasta eksportijaks. Koos Soomest Eestisse kolinud masinatöösturiga on rajatud ettevõte, mille põhiturg on Euroopas ja Venemaal. Ettevõtte põhiomanikud on praegu rootslased, börsifirmale Lifco AB kuulub 28 riigis kokku 133 ettevõtet, grupi eelmise aasta käive oli ligikaudu 800 miljonit eurot.
Hekoteki juht viibis paar päeva tagasi Venemaal erialasel messil. Sest Venemaaga saab selles ettevõtlusvaldkonnas, milles Hekotek tegutseb, äri ajada. Masinatööstus ei ole poliitiliselt tundlik, erinevalt toiduainetööstusest ei ole jäädud poliitikute hammasrataste vahele. Hekotek on viinud Venemaal ellu edukaid projekte ja neil on seal hea maine.
Eesti ehitas oma puidutööstuse kapitaalselt ringi juba aastatel 1995–2003. Praegu on küsimus selles, kui palju on lähiajal veel ruumi suurteks investeeringuteks, uute tehaste ehitamiseks „alates nullist”? Aasta ettevõtte hinnangul saavad need lähiajal olema Eestis üsna harukordsed juhtumid, firma ei näe reaalset võimalust, et see turg võiks nende valdkonnas Eestis kasvada.
