Eesti Erametsaliit saatis eile loodavale valitsuskoalitsioonile ettepanekud, kuidas elavdada Eesti metsandust. Selle läbivaks mõtteks on tulumaksu vähendamine metsatehingutelt kümne protsendi peale, üheks eeskujuks on seejuures Läti.
„See kümme protsenti on olematu summa võrreldes sellega, kui palju enam seeläbi metsades tihumeetreid rajutakse ja seeläbi metsandust elavdatakse, sellega lisandväärtust loodakse ja ka maksutulu suurendadakse,” rääkis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.
Praegu hoiavad paljud metsa nii-öelda „igaks-juhuks”, osaliselt teadmatusest ja teisalt hirmust. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul on maad ja metsad paljudele sisuliselt sülle kukkunud. Vanemad inimesed lahkuvad ja nooremad ei oska metsaga midagi peale hakata. Tagasisaadud talude uusomanikud on seni elanud hoopis teistsugust elu.
Tegelikult on mets ressurss, mis on antud meie praegusele põlvkonnale kasutada. Praegu see ressurss sisuliselt mädaneb kasutuseta metsas. Näiteks küttepuuilmelist puistut raiutakse aastas kaks miljonit tihumeetrit, samas seisab seda metsas raieküpsena 50 miljonit tihumeetrit. Seisab parimal juhul viis kuni kümne aastat ja läheb lõpuks raisku.
Iga raiutud tihumeeter toob uuringute kohaselt riigile kaudselt 70 eurot maksutulu. Iga miljon tihumeetrit loob aga Eestis 3000 uut töökohta. Erametsaliit ootab riigilt uue koalitsioonileppe valguses tegevusi, mis võiksid metsandust, raiemahtusid ja kogu majandust elavdada.
Rääkida võib ka regionaalpoliitikast, sest enamik tekkivatest töökohtadest tuleksid maale. Ja rääkida võib ka kuritegevusest. Eeldatavasti väheneks musta turu osakaal, sest väiksema maksukoormuse juures väheneb metsaomanikel kiusatus müüa metsa althõlma.
Nagu ikka kaasneb metsade raiumisega emotsionaalne külg. Inimesed märkavad ikka tee ääres lageraiega puhtaks tehtud metsasid. Samuti on neil tõrge teha metsast puhtaks vanaisade maad. Küsimus on aga selles, kas me oleme piisavalt rikkad, et lasta headel asjadel raisku minna.
