Kui palju on tulnud õppida Võru aastate õpetaja tunnustuse pälvinud Helga Ilvesel, kes on õpetajaametit pidanud pool sajandit?

Kes ja mis on jäänud selle poole sajandi sisse, ei oska üheselt vastata küllap õpetaja isegi. Kust algab õppimine? Eks ikka nutust, kui siia ilma tuleme, eks ikka ema südamelöökidest ja kallistustest, rinnapiimast ja kuivadest mähkmetest.

Nüüd oleme aga jõudnud tasemeni, et tuleb korraldada emadele koolitust, et rinnapiim on kasulik. Emad on võrdseks saanud roolijoodikutega, sest alkoholipudelil on kõrvuti rool ja suur kõht!?

Kas inimene ei saagi täiskasvanuks? Selleks on täiskasvanukoolitus, kui palju on üldse võimalik saavutada koos haridusega ka haritus. Pagulaste tulekuga unistavad väga paljud kõrgharitud, et neid teise nahavärviga lapsi ei hakataks koolis kiusama. Koolivägivald on juba koolis kohal. Kus on lahendus?

Täiskasvanute harimine on üks võtmetest, kuid kaugelt mitte võluvõti. Võluvõti on talupojatarkuses ja kaalutlemises. Seda koolitus ei koolita, sest polegi enam maal elavaid vanaemasid ja -isasid. Nüüd tuleb pärast tunde õppimist anda emadele-isadele.

Asi on nii absurdseks muutunud, et igal õhtul koolitatakse televisiooni vahendusel korduvalt, kuidas hügieenisidemeid kasutada ja kuidas need tagavad kapoti all autoremontimise oskuse!?  

Varsti tuleb meid järelõpetada robotitega käitumises? Äsja lõppenud täiskasvanu õppija nädalalal toimus turvalisuse suunitlusega digiõppepäev. Väga paljud emad-isad on probleemi ees, kuidas tasakaalustada laste arvutis viibimist. Pädevat soovitust ei ole. Kui palju raha kulub eelarvest täiskasvanute õpetamisele?

Mida tagab täiskasvanukoolitus?

Öeldakse, et igal inimesel on oma unistuste metsarada, kus tahaks jalutada, kuid seda rada ei oska enamik üles leida, seda rada ei ole nende jaoks olemaski. Kurb. Äsjane juubilar Hendrik Relve ütles, et tuleb õppida seda metsarada otsima iseenda seest. Meie seest see rada algabki.{fcomment}

25. oktoobrini saab esitada oma ideid Eesti suurimale äriideede konkursile Ajujaht. Sel korral on parimale Võrumaalt tulnud ideele lisastiimuliks 2500 eurot.

Maavanem Andres Kõiv on rõhutanud, et tuleb töötada selle nimel, et Võrumaa ettevõtlus oleks tulus ja töökohad hästi tasustatud. Preemia pakkumine kohalikule äriideele on kõigest väike žest, et näidata, kui väga oodatakse oma inimestelt ettevõtlikkust ja pealehakkamist. Kõik, kes konkursile oma idee esitavad, on tunnustamist väärt. Ajujahil osalemine võib olla see lävepakk, kust edasi saab seni vaid mõttes mõlgutatud ideele professionaalsete nõustajate toel hoo sisse.

Tänase lehe esiküljelt saab lugeda ehedat näidet, kuidas asjad on arenenud ühel jahilkäigul külmetamisest koerte jälgimisseadmete ja multifunktsionaalsete jahimehevestideni ning paberil on pikk-pikk ideede ehk unistuste nimekiri.

Esialgu tudengitele suunatud ettevõtluskoolitusest on saanud ideede realiseerimise konkurss, mille sihtgrupiks on üliõpilased ja karjäärimuutust kaaluvad palgatöötajad. Ajujahi vilistlasfirmadest on suurima käibega automatiseeritud hooldussüsteemiga taimepotte pakkuv Click & Grow. Ettevõtte 2014. aasta käive oli 1,4 miljonit eurot. Suurima kasumiga on näiteks Minukleeps, mis pakub personaliseeritavaid triigitavaid ja kleebitavaid nimesilte. Ettevõtte 2014. aasta kasum oli 100 000 eurot.

Kaheksa hooaja jooksul on konkursile esitatud 3535 ideed. Viimasel kolmel aastal Ajujahile laekunud ideedest 32 protsenti on tulnud IKT sektorist, 20 protsenti tööstuse ja disaini valdkonnast ning kümme protsenti olid seotud turismi- ja teenusmajandusega. Osalejate keskmine vanus oli 30 eluaastat, kellest 67 protsenti olid tööga hõivatud. 42 protsenti Ajujahi viimase kolme hooaja osalejatest omavad kõrgharidust ning 68 protsenti osalejatest olid mehed.

Friedrich Nietzsche on öelnud: kes tahab ühel päeval lennata, peab kõigepealt õppima seisma, kõndima, jooksma, ronima, tantsima, sest lennates pole võimalik lendama õppida.
Pead tööle!