ARVAMUS

Tänases lehes kirjutame kaugtöö eelistest kontoritöö ees. Neid on palju. Toome välja eelised, aga ka võimalikud ohud.

Üheks suurimaks argumendiks kaugtöö valimise kasuks on aja kokkuhoid tööle ja töölt koju sõitmisel, sest tööandja ei käsitle sõiduaega tööajana. Eriti mõjutab see näiteks Võrust Tartusse või Valka tööl käimist, nädalas kulub seeläbi üks lisatööpäev. Peale selle ummikud ja kütusekulu.

Kaugtöö võimaldab tegutseda efektiivsemalt ja kasutada otstarbekamalt ressursse nii töötajal kui ka tööandjal. Inimesed on sageli produktiivsemad ja vastutavad tehtud töö eest rohkem, kui omavad suuremat kontrolli oma tööaja, töökoha ja tööülesannete osas.

Tööandja jaoks on suureks eeliseks ka suurem valikuvõimalus. Kaugtööle saab võtta ka mõnes Eestimaa kaugemas nurgas või ka välisriigis elava inimese. Samuti spetsialisti, kellele ei sobi kontorimelu ja sellega kaasnev liigne sotsiaalsus. Ning miks mitte ka lapsepuhkusel oleva ema või isa.

Kaugtöökohtadest sündivat kasu võib vaadata ka laiemas plaanis. See toob kaasa regionaalse arengu ja maapiirkonna rahvastiku suurenemise ning  ettevõtluse elavnemise. Kaugtöö tähendab ka rohelisemat mõtlemisviisi, sest väheneb ju heitgaaside hulk ja paraneb elukeskkond.

Millised aga kaugtöö ohud, mida eelkõige tööandjad pelgavad?

Tööandjad kardavad, et kodus arvuti taga töötamine ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. Tänapäeval on tänu Skype’ile võimalik see probleem siiski lihtsalt lahendada, koosolekuid võib interneti teel teha kas või viis korda päevas.

Samuti kardetakse niinimetatud ühtsustunde vähenemist, pikemaajalise kaugtöö tegemisega võib kaduda emotsionaalne side organisatsiooniga. Väheneda võib õppimisvõime ja pidurduda töötaja professionaalne areng.

Tõsisem probleem võib teatud ametikohtadel olla võimaliku konfidentsiaalse informatsioni lekkimine. Seda juhul, kui koduarvutist tööfailidele ligipääsemisel ei ole tagatud piisav turvalisus. Ja teistel pereliikmetel on arvutile ligipääs või pole võrguühendus piisavalt turvaline.

Ning kardetakse ka motivatsiooni- ja distsipliiniprobleeme, sest kaugtöötamine eeldab inimeselt enese motiveerimise oskust. Kodus töötamisel on tööandjal keeruline omada kontrolli töötaja tööaja üle. Inimesel võib tekkida raskusi eraldada pereelu ja tööd.

Esimesed tõsised koosolekud võidupüha paraadi korraldamiseks toimusid Võrus juba rohkem kui pool aastat tagasi, oktoobri lõpus. 22. ja 23. juunil jõuavad korraldusega seotud osapoolte pingutused lõpule, suure osa eestlaste jaoks jääb seda kõike meenutama poolteist tundi kestev teleülekanne.

Alates 2000. aastast korraldab võidupüha paraadi kaitseliit. Korraldajate jaoks on ilmselt üks suuremaid probleeme paraadiks sobiva keskväljaku puudumine. Suurejooneline kolme miljoni euro suurune Võru keskväljaku projekt on küll olemas, aga seni vaid paberil.

Paraadis osalejad rivistuvad praeguste plaanide kohaselt Keskparki, kolonni ots marsib Jüri tänavale ning liigub Vabaduse tänavat mööda Koreli oja, Maxima ja bussijaama poole. Sõjatehnika alustab mööda Vabaduse tänavat liikumist Tamula poolt.

Linn tegeleb rahvapeo ja jaanitule korraldamisega rannas, mis on paraadi toimumise tõttu toodud päev varemaks. Samuti on nende kanda suures osas liikluskorraldus ja sellega seotud kommunikatsioon. Linn juhib inimeste tähelepanu puudujääkidele linnapildis nagu lagunevad hooned, katkised aknad, kuivanud puuoksad ning prügi- ja ehitusjäätmed.

Võru maavalitsus avab võidupüha paraadi ajal linna piiril Võrumaa info- ja tervitusvärava ning plaanib kasutada paraadi Võrumaa turismiobjektide ja kaugtöövõimaluste tutvustamiseks. Loodetakse, et inimesed tulevad korduvkülastajana Võrumaale tagasi. Maavalitsus kutsub võidupüha sündmuste ajal kandma rahvariideid, et kogukonnatunnet tugevdada ja Võrumaa ühtsust ka teistele näidata.

Peale omavalitsuste tegelevad paraadiga seotud tegevuste planeerimisega politsei, Vabariigi Presidendi kantselei, Illenzeeri fondi heategevusliku kontserdi “Laulud sõdurile” korraldajad ja mitmed muud organisatsioonid. Ettevõtted mõlgutavad mõtteid, kuidas suurt külalistehulka teenindada.

Tagasi tulles teleülekande juurde on selge, et just Eesti Rahvusringhäälingul on võidupüha paraadi korraldamisel üks juhtivamaid rolle. Tegevus peab toimuma sekundilise täpsusega.

Paljud korraldajad peavad paraadi eelkõige täpseks protokolli järgivaks sündmuseks. Usume, et linna arengu seisukohast on see siiski midagi palju enamat.