ARVAMUS

Homme peaks riigikogus sündima järjekordne tõde eestimaalaste jaoks - hiigeltrahvid. Kui  näiteks Saksamaal, kus keskmine kuutöötasu on umbes 3000 eurot, trahvitakse lahtise turvavöö eest 30 euroga (üks sajandik palgast), siis Eestimaal oleks trahv 400 eurot – peaaegu pool keskmist kuupalka. Pensionär peab ära andma terve pensioni ja jätma maksmata kommunaalmaksed, sattudes üürivõlglaste nimekirja. Ravimite ostmisele ja toidule ei jää sentigi.

Muidugi on mugav vastus, et ei tasu rikkuda … Kuid kuidas tasub oletatavad rikkumised kümne miljoni euroga ennatlikult riigi tähtsaimasse dokumenti, eelarvesse varakult sisse kirjutada? Võime öelda, et ei tasu kiirust ületada. Saksamaal seevastu on korralikud kiirteed, kus polegi võimalik kiirust ületada, sest piiri polegi. Meie väike riik suudab tagada kiirema sõidu enamjaolt ainult pealinna ümbruses.

Me pole viie rikkama riigi sekka jõudnud. Nüüd saame Euroopa kõige kõrgemate trahvidega riigiks. Mille nimel? Ikka katteta valimislubaduste ja valearvestuste nimel.

Häbiväärne on, et oleme ka vangistuste pikkuse poolest Euroopas esimeste seas. Rahvaarvu silmas pidades on meil neli korda rohkem vange kui Soomes. Miks ometi? Kas me oleme tõesti nii hull rahvas? Küllap tuleb lääne-eurooplasi mõista, kui nad nimetavad meid mõruda ilmega ida-eurooplasteks.

Miks ei ole meie kõrgetele kohtadele kandideerinud ametnikud suutnud Eesti mainet tõsta? Pigem anname lahketele ja vabadele lääne-eurooplastele märku, et ärge siia sõitke. Lahtise turvavööga parklas manööverdamine tähendab trahvi, mille eest saaks ligemale kümme paagitäit bensiini. Kas me seda tahamegi?

Erilise loogilise kaose tekitas laupäeval (9. aprillil) justiitsministeeriumist saabunud teade, et minister moodustas 18liikmelise karistuspoliitika töörühma. Milleks siis praegune trahvieelnõu, kui valmistutakse tegema uut? Küllap näitab valitsus sellega, kui kummitempel riigikogu tegelikult on.

Kas hiigeltrahvid, mis on mõne rikkumise eest (turvavöö) isegi kuni 13 korda kõrgemad kui Saksamaal, teevad vaese väikeriigi rikkaks?

Isamaa ja Res Publica Liidu asutajaliige, endine Võru maavanem ja linnapea, 12. riigikogu koosseisu liige Ülo Tulik lahkub erakonnast seoses erakonnaliikmete organiseeritud laimukampaaniaga.

„Tegemist on raske, kuid möödapääsmatu sammuga, mille on tinginud IRLi juhtliikmete tegevus, sealhulgas aukohtu tegevusetus. Lisaks minule lahkub 16 liiget, kellest mitmedki on kuulunud erakonda alates selle asutamisest. Samuti saadavad elektroonilise avalduse IRList lahkumiseks enam kui kümme inimest,” sõnas Ülo Tulik.

„Minu kaalutletud otsus on sügavalt isiklik, tulenevalt IRLi liikmete organiseeritud laimukampaaniast minu ja minu pere vastu. Kampaania sai alguse 2011. aastal, mil Võrumaa Teataja veergudel ilmus lugude seeria, kus mulle omistati tegusid, mida pole kunagi saatnud korda ja mille kohta leidis prokuratuur, et esitatud väited olid alusetud ja meelevaldsed ning toimunud sündmusi ei olnud võimalik mõistusepäraselt seostada,” jätkas Tulik.

Võrumaa Teatajas ilmunud laimulugude ümberlükkamiseks pöördus Ülo Tulik kohtusse ning 2015. aasta Võru maakohtu otsuse põhjal sõlmisid Ülo Tulik ja ASi Võru Teataja juhatuse liige Kalev Annom kokkuleppe, kus peatoimetaja kinnitas, et ajaleht esitas tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Antud kokkuleppe kõrval tuleb arvestada ka 2011. aasta Pressinõukogu otsusega, mis tõi välja, et ajaleht rikkus head ajakirjandustava. Lisaks sellele kinnitas 2016. aasta alguses maakonnalehe ajakirjanik Irja Tähismaa, et lehes avaldatu ei vastanud tegelikkusele ning lugude tellijateks olid IRLi liikmed Võru linnavolinik Hasso Ploomipuu ja Võru maavanem, IRLi Võrumaa piirkonna esimees Andres Kõiv.

Ülo Tuliku sõnul proovis ta saada hiljuti ka selgust esitatud tõendite põhjal IRLi aukohtust, kuid kelle üksmeelne seisukoht oli, et nad ei viitsi antud küsimusega tegeleda, vaid soovitavad valmistuda presidendivalimisteks. „See näitab, et partei ei taha tegeleda oma probleemidega. Samas sõnades on kinnitatud, et usaldus on ainuke, mille peale saab rajada maailmavaatele ja väärtustele põhineva erakonna,” lisas Tulik.

„Kindlasti ei kavatse me visata püssi põõsasse. Vastupidi, meie eesmärgiks on osaleda kohalikus poliitilises elus, pühendudes veelgi põhjalikumalt kogukonna tegemistesse. Senine praktika on näidanud, et IRLi tegevus kohalikul tasandil on pigem olnud takistuseks kui eeliseks oma mõtete ning tegude elluviimisel. Samas soovin jõudu ja edu erakonnale edaspidiseks. Viimane, mida tahta, on leida Isamaa ja Res Publica Liit ajaloo prügikastist. IRL on ainus tulevikku suunatud rahvuskonservatiivne erakond meie poliitilisel maastikul. Kuid prügikasti sattumise vältimiseks tuleb erakonnal pidada kinni oma põhimõtetest, mitte lasta organiseerida laimukampaaniaid oma liikmete vastu,” ütles Tulik. 03.04.16 BNS / Ülo Tulik