ARVAMUS

Võrulased pärivad ja oletavad, miks ikkagi jättis linnavolikogu kasutamata ostueesõiguse, et omandada Jüri tänaval asuv maavalitsuse hoone, mis hõlmab väga atraktiivse ala Katariina ja Koidula tänava vahel.

Kui Võru ja Võrumaa hakkaks rohkem turiste ligi tõmbama, võiks selles majas olla Mägi-Eesti esindushotell!

Teisalt sobiks see maja pärast 2017. aasta valimisi Võru-maa vallamajaks nr 1. Seda enam, et selles majas sündis 15-16 aastat tagasi Suur-Võrumaa kava, mida tolleaegne maavanem Robert Lepikson innukalt arendas.

Tegelikult juba paarkümmend aastat tagasi, mil võrulasest minister Jaak Leimann koos ministrite Mart Opmanni ja Raivo Varega käisid välja üsna radikaalsed ideed riigi toimimise odavamaks muutmise eesmärgil. Ideedel lasti hääbuda.

Nii olemegi pikki aastaid massiliselt tegelnud nostalgilise enesehellitusega, rääkides üksteisele sellest, kui reformialdid me oleme. Eeltoodu on aga paljuski enesepettus. Viimased reformi moodi reformid toimusid möödunud sajandi 1990. aastatel ja jätkusid siis, kui taotleti ühinemist Euroopa Liiduga. See on aga minevik ja neid otsustavaid samme pole põhjust siduda tänase päevaga, kui oleme ületanud 21. sajandi teise dekaadi keskpaiga.

Kas praegune Eesti reformivalmidus on tegelik või näiline? Kui oleks tegu tõsise kavaga, siis oleks olemas ka rohkem vastuseid, kuid nagu näitas hiljutine omavalitsusjuhtide kohtumine riigihalduse ministriga, vastuseid ei olnud.

Nüüd oleme asunud liitumisettepanekuid tegema. Kas raha meelitab ühinema? Mõnede arvutuste kohaselt on osavalt kalkuleerides omavalitsustel võimalik vabatahtlikult nii liituda, et saada riigilt isegi rohkem kui miljon krooni. See on paikkonnale suur raha. Eestimaal leidub kindlasti ka selliseid nutikaid omavalitsusi, kus osatakse haldusreformist ka kasu saada.

Praegu tundub, et kõige ahvatlevam vald Võrumaal on Urvaste, kellele on ettepanekuid tulnud ka Valga- ja Põlvamaalt!?

Mis saab aga piirkondade konkurentsivõime tugevdamise kavast, millest kirjutame siinsamas kõrvalleheküljel?

Mõnetunnise vahega anti Võrumaal haldusreformi avakutsungid haldusreformi ühinemisläbirääkimisteks.

Mõniste kutsub kõiki ühinema, Meremäe samuti. Osa setusid on solvunud. Üks setu ütles aga otse, et loeb Obinitsa poole setude arvamus, sest Obinitsa oli hiljuti isegi pealinn.

Ülejäänud setud tehku Põlvamaal, mida tahavad.

Tundub, et nii lihtsalt need asjad oma rööbastesse ei libise. Üleeile Luhamaal inimestega rääkides ei olnud neil haldusreformist sooja ega külma, sest seda on tehtud nii piinlikult kaua, et seda sõna uuesti ja uuesti kirjutades hakkab lausa piinlik.

Tele-eetris lastakse ebameeldiva mõtte või ropu sõna kustutamiseks eetrisse piiks või piiiiiks. Kui talitada samamoodi sõnaga haldusreform, siis kostuksid uudistesaate ajal nii sageli piiksud, et tasub midagi muud vaadata. Kui ka kõigis ajaleheartiklites jätta haldusreformi sõna kohale valge laik, oleksid ajalehed palju valgemad ja ehk inimesed rõõmsamadki!?

Aga kahjuks nüüd need kõige kurjemad lahingud alles algavad. Võrumaa Teataja saab garanteerida tasakaalustatud kirjutisi, sest oleme siinkandis sõltumatu väljaanne. Meile läheb korda nii luhamaalaste kui ka varstulaste mure. Kõigi mure.

Suur tänu kõigile riigikogulastele, kes siitmailt valitutena hingavad samas rütmis nagu nende valijadki. Koos suudame! Peame suutma! Ja kui ikka ei suuda, siis otsime uue lähenemise ja proovime uuesti.

Haanja vallavolikogu esimehel tärkas valla juubeli eel mõte, et näotu bussiootekojaga peaks midagi ette võtma ja nüüd  oskavad kõik öelda, et see on 25aastase Haanja valla bussipeatus. See on nagu Rakvere kuusk, mis üleöö maailmakuulsaks sai, ja lausa mitu aastat järjest.

Kui nüüd haldusreform lahkarvamustega maakonna vallutab … Kui nüüd hakatakse arvutama, et reformi käigus on võimalik päris palju raha saada … Siis jääb kõik mõistlikult tegemata ja kannatab inimene, kannatab kodumaakond.

Kirjutage meile!