See, et seakatk on Eestis kodusigadel levinud kiiremini kui Lätis, on häbiasi. Veel suurem häbiasi on, et süüd katku levimises püütakse veeretada jahimeestele.

Jahimeeste pahameel katku leviku tõkestamise osas on õigustatud. Möödunud aastal oli selge jutt, et Eestis piiratakse metssigade küttimist, et sigu mitte liikvele ajada ja katku vähem levitada. Oli lootus, et sead surevad niisama metsas maha ja kodusead jäävad puutumata, kui järgida hoolikalt hügieeninõudeid. Valgevenes talitati vastupidi – metssigu hakati massiliselt küttima, mis pani sead liikuma ja haigus levis kiiresti üle piiri Leetu ja Lätti. Eestis püüti Valgevenes tehtud vigadest õppust võtta. Kui oli otsus, et sigade küttimist piiratakse, siis jahimehi süüdistada väheses sigade küttimises on selge häbematus.

Katku leviku tõkestamise puhul torkab silma erakordselt suur rumalus ja küündimatus. Kõigepealt algavad jamad sealt, et vastutus on jagunenud Tallinna ja Brüsseli vahel. Eestis koostavad ametnikud aruandeid, mille põhjal tehakse korraldused Brüsselis, Euroopa Komisjoni tervise ja tarbija peadirektoraadis (LG SANTE), mida juhatab endine Tšehhi keskkonnaminister Ladislav Miko.

Brüsselis on kehtestatud küll ridamisi piirangutsoone vastavalt katku levikule nii metsas kui farmides, aga sellest on haiguse leviku tõkestamiseks olnud vähe abi. Nii näiteks vedasid ja ilmselt veavad maaeluminister Urmas Kruusele alluva riigiettevõtte AS Vireen sõidukid katku surnud sigu mööda Eestit ringi, nii et läga lendab igale poole laiali. Selline teguviis põhjendab asjaolu, et katku on leitud farmides, mille lähedusse pole haigestunud metssead veel üldse jõudnudki. Mitme farmi juhid juba seostavad katku levikut riigiettevõttega, sest haigestumine toimus vahetult pärast AS Vireen auto külastust. Kokkuvõttes on tegemist puhtalt riikliku katku levitamisega, mille eest oleks ilus ametnikud vastutusele võtta ja ministril amet maha panna. Selle asemel jätkub neil veel jultumust süüdistada jahimehi.

Antsla gümnaasium on üks neist koolidest, mis satub seoses riigi haridusreformiga löögi alla. Möödunud aastal toimunud juhivahetus oli üks katse gümnaasiumi säilitada, nüüd aga selgub, et Antsla inimesed on ise muudatustele vastu.

Eriti karm on, et kooli töötajate omavahelisse kemplusse kisti möödunud aastal kooli õpilased. Nii nagu selgitas vallavanem Merike Prätz, kasutati õpilasi lihtsalt ära, nii et nad kirjutasid pöördumise, et ei soovi lõputunnistust kätte saada mitte kooli direktorilt, vaid oma klassijuhatajalt. See samm oli vapustanud nii kooli kui valla juhtkonda sedavõrd, et kooli direktor otsustati välja vahetada. Õnneks oli juhi koha nõus vastu võtma kogenud koolijuht, pikka aega Võrumaa eliitkooli – Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi juhatanud Katrin Martinfeld. Viimane on just toibunud vapustusest, kus ta lasti koolijuhi kohalt lahti samuti intriigi pärast: nimelt eelistas tema endise alluva, õppejuht Ene Liivamägi koduerakonna sotsiaaldemokraatide juhitav linnavalitsus direktorina teist inimest – Misso koolijuhti Kaider Vardjat.

Nii Antsla kui Võru linna juhtumid näitavad ilmekalt, kuidas poliitilised intriigid segavad koolide juhtimist. Samas on muudatused vajalikud, et koolid praeguses keerulises olukorras püsima jääksid. Võru linn on selles osas võidumees, sest riik rajas just Võrru uue uhke gümnaasiumi, mis peaks tulevikus endale saama kogu maakonna õpilased. Väiksemate kohtade gümnaasiumid nagu Antsla, Vastseliina ja Parksepa satuvad kohemaid löögi alla. Missos ja Varstus juba on gümnaasiumiosa kinni pandud. Missos kukkus pärast gümnaasiumiosa kinnipanekut kiiresti ka põhikooli õpilaste arv ja võib arvata, et sama juhtub ka teiste koolidega.

Antsla kooli puhul oli vallavalitsus pandud kahvlisse, kus vallavanemal oli piltlikult öeldes valida, kas lahkub tema või lastakse lahti kooli direktor. Vallavanem valis enda ja lasi direktoril minna. See samm käivitas aga viitsütikuga pommi, kus järgmistel direktoritel on raske enam midagi muuta.