ARVAMUS

Kalev Liibert oli siis 25 aastane, kui ta sai traktori Belarus 82. Eile oli selle traktoriga ülevaatusel Kalevi poeg Rivo. Rivo saab 13. aprillil 25aastaseks. Isa Kalev saab 17. aprillil 60aastaseks. Traktor saab 35aastaseks.

Aastaid tagasi ilmus Võrumaa Teatajas lugude sari „Mehed. Maa. Masinad”. Need olid mõtlemapanevad lood, mille autoriks oli väga hea publitsistiandega Ivi Kaarna. Neid lugusid tuleks lugeda uuesti ja uuesti. Liibertite traktor on just see, mis on pere liige, mis on isalt pojale hoitud, mis hoiab korras ka naabrite põllu, mis aitab hoida elu maal. Ja see traktor on euronõuetele vastavalt korras. Muljet avaldav oli vasaku esiratta poritiib.

Traktor on inglise keeles tractor ja ladina keeles trahere ehk vedama. Just vedamine teeb traktorist hinnalise asja ja haakeriistade olemasolu teeb traktorist traktori. Supertraktor on roomikutel liikuv Stalinets ja ratastel liikuv Kirovets 701.

Nüüd on uued ajad ja uued traktorid, millel on väga suured ja laiad rehvid, mis tagavad püsivuse muutlikul pinnasel. Traktori kabiini ei saa aastakümnete taguse traktoriga võrreldagi. Kabiin ei olegi enam kabiin, vaid salong konditsioneeri, õhkpadjal istme ja arvutiga.

Traktori panevad aga liikuma hästi õlitatud rattad. Ratas leiutati (avastati) Babüloonias umbes 6000 aastat tagasi. Ja kui arvata, kes leiutasid ratta, siis tõenäoliselt te ei paku õiget valikut. Õige vastus on: ratta leiutasid potimeistrid potikedras. Siis kulus veel mitu tuhat aastat, kui saadi aru, et ratas veereb ideaalselt mööda maad, siis hakati tegema teesid, maanteid, asfaltteid, kiirteid … Ikka selleks, et rataste veeremine oleks parem ja sujuvam.

Traktor on kõige sujuvam maastikul liikumise vahend ning samas kõige mõjusam looduses inimese kasuks tegutsev masin. Kui lennuk lendab, siis ka lennukis pakutakse süüa toiduainetest, mis on kasvanud traktori künnist.

Palju õnne ja tervist, perekond Liibert! Palju visadust kõigile oma traktori kordategijatele!

Meremäel politsei, Saues langetati lippe, aastaks palk ette, liitumispreemiad …

Võrumaa Teataja on püüdnud lugejaid säästa valdades toimuvast virvarrist ja otsinud selle 20 aasta jooksul mõistlikku mõtet.

Eksmaavanem Robert Lepiksoni saabastesse on istutanud oma idee instituut, kellel peaks väga häbi olema. Koostöömõtteid purustatakse igal sammul, mõtlemata ajale pärast 2017. aasta kohalikke valimisi.

 Kõik see lisab riiki ebamäärasust, sest varsti on presidendivalimised, kuid presidendikandidaati meil ei ole. No Kallas on.

Presidendikandidaadid kardavad rahvast, kardavad varakult rahva ette tulla. Kombineerivad. Panustavad musta hobuse võimalusele!?  Naiivseim oli FMi ministrite nägemus, et kui kandideerib naine, siis nemad valivad naise. Ei ole ju midagi muud vaja, et kui kandideerib mees, siis MFi ministrid valivad mehe.

Kus on inimene? Juba on passid, kus lastel pole isa nime, ei ole ema nime ka, on number. Juba tulevad filmid, kus laps on mures, et isa-ema lahku läksid ja ta mõisteti ema hooldada, kuid nüüd on ema uueks elukaaslaseks naine!?

Muidugi on meil Eestiski instituudid, kus analüüsitakse olukordi ja tehakse uuringuid, ja kui küsida, et kust need hinnangud pärit on, siis tuleb vastuseks: loeme lehti ja panimegi asja kokku. Mis ei ole tegelikult miski peale maksumaksjate raha raiskamise.

Hea uuringu küsimus on: kas te olete maksude tõusu või langetamise poolt? Küsimust meisterlikult esitades saab struktuur alati soovitud tulemuse. Mõistlikud inimesed saavad aru, et see on manipuleerimine avaliku arvamusega. See on tegelikult päris koleda sõnaga asi, mida ei sobi välja öeldagi.

Mõni aeg tagasi esitati „Mnemoturniiri” saates küsimus: mida iseloomustab Võrumaal number 566? Üks naisvastaja püüdis nagu mitmete teistegi küsimuste puhul olla esitormaja-kobaja ja pakkus, et nii palju inimesi lahkub Võrumaalt ja et nii palju ehk sureb … Häbi omast arust asjatundjale!

See suur number näitab, et nii palju on Võrumaal külasid. Kõigis teistes Eestimaa maakondades on külade arv alla 500.

Võrumaa on tugevam kui jutlustavad nii-öelda asjatundjad isegi arvata oskavad. Lipud püsti!!!