ARVAMUS

Kas metsa raiutakse Eestis liiga palju? Kas Eesti on metsariik? Otsime vastuseid nendele küsimustele.

Eestlased arvavad üldiselt emotsionaalselt, et metsa raiutakse liiga palju. Teed mööda liigeldes jäävad silma üha uued lagedaks raiutud maad. Ja tõesti – Vene ajaga võrreldes raiutaksegi praegu oluliselt rohkem. Kuid mitte rohkem, kui peale kasvab. Ning olukorda saab vaadata ka teise nurga alt.

Nõukogude ajal maksis tihumeeter männipalki kolm rubla ja 62 kopikat, mida võis tollel ajal võrrelda viinapudeli hinnaga. Praegu maksab tihumeeter männipalki 70-80 eurot. Metsa on tänapäeval hakatud oluliselt rohkem väärtustama ning selle eest hoolitsema. Metsa ostetakse ja müüakse, sellest saetakse lauda, tehakse mööblit, ehitatakse maju jne.

Nõudlus puidu järele tähendab erametsaomaniku jaoks olulist sissetulekut. Eriti Võrumaal, kus tööd napib. Mets on pank, kust saab võtta intressivaba laenu. Metsalt on mõistlikult majandades võimalik teenida tulu neli protsenti aastas. Öelge mõni pank, mis hoiuselt nii kõrgeid intresse maksab?

Kas Eesti on metsariik? Sellele küsimusele on kõige lihtsam vastata statistika abil, võrreldes elanike arvu ja metsa all olevat maa-ala.

Maailmas on kokku ligikaudu neli miljardit hektarit metsa, mis moodustab kogu maismaa pindalast 30 protsenti. See teeb ühe inimese kohta keskmiselt 0,6 hektarit metsa. Eestis on iga elaniku kohta 1,7 hektarit metsa, Lätis meist veidi vähem, 1,5 hektarit. Veel statistikat vaadates on Venemaal aga 5,7 hektarit ja Kanadas koguni 9,3 hektarit inimese kohta.

Eesti on seega üle keskmise metsasusega riik. Kõige metsasem maakond on seejuures Hiiumaa (71 protsenti), mandril on kõige metsasem Ida-Virumaa (58 protsenti), kõige vähem metsane on Tartumaa (38 protsenti). Võrumaa metsasus on 49 protsenti, mis on ligilähedane Eesti keskmise metsasusega – 50,6 protsenti.

RMK Võrumaa piirkonna metsaülem Agu Palo näitab tänase lehe veergudel 160 aasta vanuseid ja ligi 40 meetri  kõrguseid männipuid, mis teevad järgmisel aastal ruumi suurte puude seemnetest kasvavatele noorpuudele. Saksa mõisnike tööd jätkavad praegused eesti noored.

Plaane, kuidas inimesi Võrumaale meelitada, on palju: uued tööstusalad, riigiasutuste ümberkolimine, erinevad maale elama algatused, kaugtöökohad, kultuuripärandi projektid jne. Selle kõige kõrval tegeletakse ka eeskujuliku elukeskkonna ja taristu loomisega.

Reaalsus on aga see, et suurim hulk külastajaid saabub tänavu Võrumaale sõjalise iseloomuga ettevõtmiste kaudu. Neljapäeval lõppes kevadine suurõppus Kevadtorm 2016, kuu aja pärast saabub Võrru tuhandeid külalisi seoses siin peetava võidupüha paraadiga.

Linnapildis ja kauplustes jäid viimastel nädalatel korduvalt silma nii Eesti kui ka välisriikide mundrikandjad. Kokku osales Kevadtormil 5000 Eesti ja tuhatkond välismaa sõdurit.  Nende Võrumaa kaubanduses ja teeninduses kulutatud raha võime lugeda tuhandetes eurodes.

Need külalised loovad kohalikele teenimisvõimalusi ning avastavad samas siinset loodust ja piirkonda mõnel juhul esimest korda. Nad tulevad siia heal juhul hiljem tagasi kas külalisena või juba elukoha rajamise plaanidega. Mõni leiab siit kena maalapi, mõni sõdurpoiss ehk endale pruudi.

Hea näide on ka Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevus. On mitu näidet, mil Võrru teenima tulnud noormehed jäävad siin hiljem paikseks. Pataljon mõjutab seejuures investeeringuid, Võru soojatootja Danpower näeb ühe oma lähiaja suurema projektina väeosa liitmist oma soojavõrguga.

Kogu selle jutu taustal on kohatu kuulda inimeste nurinat, et sõdurid on tekitanud õppuste käigus kahju loodusele, eraomanike maadele ja teedele. Kaitseväele on teatatud ligi sajast kahjujuhtumist, mis hõlmavad nii väiksemaid rööpaid metsateedel, eksikombel rasketehnikaga eramaadele ja põldudele sõitmist, kooskõlastamata kaevetöid kui ka väiksemaid metsapõlenguid.

Kaitsevägi on lubanud kõik kahjud, mida ei õnnestu likvideerida koristuse ja kergemate töödega, rahalise väljamakse või korrastustöödega täielikult kompenseerida.

Piiriäärne Võrumaa peab kurbnaljakalt tõdema, et ärev olukord suhetes Venemaaga toob kaudselt Võrumaale samaväärselt palju külalisi ja rikkust kui tublide ametnike ja ärimeeste tegemised.

Olgu selle näiteks kas või Meremäe, kes turundab ennast kui piiriäärset valda, millel on „elus ajalugu”.  Külastajatele näidatakse kohti, kus lihapullid priitahtlikult üle piiri Venemaale putkasid ja Eston Kohver sealsamas vägisi ära viidi.