Põllumehed peaksid eraldatud toetusraha kasutama püsivamate lahenduste leidmiseks, ennekõike suurema lisandväärtusega toodete arendamiseks, rõhutas maaeluminister Põlvamaa põllumeeste liidu esindajatele reede pärastlõunal Himmastes.
Kohtumisel olid peateemana kõne all olukord põllumajandussektoris ja 2017. aastal põllumeestele makstavad toetused. Euroopa Komisjon eraldas Eestile erakorraliseks abiks 8,08 miljonit eurot ja uus valitsuskoalitsioon on otsustanud riigi poolt sellele sama palju juurde maksta. Peale selle makstakse 2017. aastal üleminekutoetusi kokku 19,9 miljoni euro ulatuses.
„Käimas on erakorralise kohandamistoetuse taotlusvoor, peagi jõuavad põllumeesteni ka sellest aastast taastatud üleminekutoetused,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Oluline on, et põllumehed kasutaksid seda toetusraha targalt ning et see aitaks tervikuna jõuda sektoril püsivamate lahendusteni, mis kaitseks neid tulevikus turukriiside eest.”
Maaeluminister Tamme sõnul peame riigis tervikuna andma oma toodangule suuremat lisandväärtust, sest mida kõrgema lisandväärtusega tooteid suudetakse eksportida, seda suuremat ja stabiilsemat tulu tooks see ettevõtjatele. „See pole aga üksinda toidutööstuse, vaid ka põllumehe mure, kes ühistu liikmena või ühistulise tööstuse omanikuna peab ise hoolt kandma, et tema toodangule suuremat lisandväärtust antaks,” ütles Tamm. „Toorainet või lihtsamaid tooteid müües jäämegi sõltuma maailmaturu suurtest hinnakõikumistest ja müügist saadav tulu jääb napiks. Seepärast tuleb rohkem panustada ühistegevusse ja tootearendusse.”
2017. aastal makstakse erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi. Erakorralise toetuse taotlusi on võimalik esitada veel 8. veebruarini.
Kohtumisel põllumeestega olid jutuks ka üleminekutoetuse maksmise tingimused, riigi plaan piirata rohumaadel hekseldamist kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast ning püsirohumaade tagasirajamise kohustus.
