Esimest korda tähistati isadepäeva 1910. aastal USAs Washingtoni osariigis Spokane’i linnas, kus praegu elab umbes 200 000 inimest. Ametlikult kuulutati see päev Ameerikas riiklikuks pühaks 1966. aastal ja tähistatakse seda juunikuu kolmandal pühapäeval ehk meie jaanipäeva paiku.

Seda 105 aastat tagasi ilmavalgust näinud päeva on püütud kaaperdada mitut moodi. Nõukogude ajal arvati, et üks õige meestepäev on armee aastapäev (23. veebruar). Eesti võttis isedepäeva üle Soomest ja seda tähistatakse novembrikuu teisel pühapäeval, ja nüüdki meeldib militaarstruktuuridele isadepäeval ennast näidata.

Isadepäeval on Estonias kohal president abikaasaga. Nüüd on president abikaasata. Eks seegi ole aja märk, kus hoolega tegeldakse kooseluseadusega, mille tulemusena võib lapsel olla kaks ema või kaks isa!? Teada olevalt praegu kasvabki Lõuna-Eestis üks beebi, keda tulevikus ootavad Põhja-Eestis kaks isa. Kuidas selles peres tulevikus näiteks emadepäeva tähistatakse?

Milline on tähtpäevade tulevik? Kui kaua nad peavad ajaproovile vastu? Kas neid üldse vaja ongi? Hingedepäevast ja hingedeajastki on saanud müügiüritus, jõuludest rääkimata. Samal ajal võivad kümned tuhanded lapsed nälgida, kuigi neil on ju tegelikult isa ja ema olemas. Toidupank kogub kauplustes lastele toiduaineid, kuid samal ajal on sotsiaalministeeriumis koostamisel toitumise roheline raamat ja toitumis- ja toidusoovitused! Eesti riigi kodanikud olevat järjest kaalukamad.

Kui võrulasest olümpiavõitja ja eksriigikogulane ning isa Erki Nool on korduvalt soovitanud koolides sisse viia võimalikult mitu kehalise kasvatuse tundi nädalas, et laste rüht ja kaal paika saaks, siis see on jäänud hüüdjaks hääleks väikeses Eestis.

Sotsiaalteadlane ja samuti isa Ülo Vooglaid ütleb otse ja lühidalt: toitumis- ja paljude muude probleemide taga on stress, kuid sellel ei peatu ametnikud üldse.

Isade sõnu ja soovitusi ei pea maksumaksja palgal olijad millekski. Ühes Eestimaa kohas tänavu aasta isa valida ei õnnestunudki, sest polnud ühtegi kandidaati!?{fcomment}

Viis aastat tagasi kirjutas Veiko Märka, et Hetero on 1980. aastate Eesti heavy- ja progerokki kustumatu jälje jätnud ansambel. Kommentaator Es ütles selle peale, et kui Hetero peaks plaadi tegema, siis on see esimene originaal, mille ta ostab.

Esialgu vaid AC/CD kavereid teinud bänd hakkas õige pea ka omi lugusid kirjuta Hetero omalooming pärineb enamasti 1980. aastatest. Hitiks sai aeglane laul „Tühjus”, mida on YouTubes kuulatud üle veerandsaja tuhande korra!?

1981. ja 1982. aastal Eesti vokaalinstrumentaalansamblite ülevaatusel laureaadiks saanud Hetero tippaeg Eestis jäi aastatesse 1985–1986, kuid hoopis suurem edu saatis bändi Leedus.

1986. aastal Leedus korraldatud üleliidulisel rokifestivalil, kus olid kohal Nõukogude Liidu kõvemad ansamblid, kuulutati Pepe (Peeter Saar) parimaks lauljaks. Parima ansambli tiitli võitis tookord GGG.

1987. aastal esineti Vilniuses Statyba spordihallis, kontserdi järel võeti selle korraldaja, Leedu kommunistliku noorsooühingu teine sekretär kohalt maha. Leedu televisiooni salvestisele tuginedes nõudis Moskva Hetero keelamist ja bänd pidigi mõneks ajaks taanduma.

1991. aastal, kui suhtumine rokkmuusikasse oli Nõukogude Liidus muutunud, võitis Hetero Moskvas aset leidnud üleliidulisel konkursil rokkansamblite kategoorias esikoha. Kesktelevisiooni uudistesaade „Vremja” illustreeris festivalist kõnelevat uudisnuppu just Hetero esinemise katkega. Muide, Hetero tegemisi on kommenteerinud ka meie „Aktuaalne kaamera”.

Heterost rääkides ei saa mööda minna sellest, et bändi vastu tundis huvi Warner Bros. Mõjuka plaadifirma Euroopa agent mainis 1987. aastal Vene ajakirjale Smena antud intervjuus muu hulgas, et NSV Liidu muusikas pole üllatuslikult avanenud peaaegu midagi huvitavat.

Agendi üles loetud nelja huvipakkuva bändi seas oli ka Hetero. Samal aastal olevat Warner Bros ühendust võtnud Võru  kultuuriosakonnaga, kust neile väideti, et Hetero-nimelist bändi enam ei eksisteeri.

Homme on Hetero koguni kahel laval: Kandles ja pubis Õlle 17. Teadaolevalt on basskitarristil Heiki Kelbil valmis Hetero lugu pealkirjaga „Kustutatud lugu”. Kõlagu Hetero!{fcomment}