ARVAMUS

Tänases lehes võime lugeda kahte arstiabiga seotud teemat. Lõuna-Eesti haigla (LEH) soetas endale MRT seadme, 50 sama haigla arsti korraldasid aga miljonieurosest investeeringust mõnekümne meetri kaugusel meditsiinitöötajate streigi. Need uudised pole siiski omavahel seotud.

Haigla uus magnetresonantstomograaf (MRT) on tähelepanuväärne. See puudutab paljusid inimesi, kellel on probleemid hüppe-, põlve või õlaliigesega, mured seljaga või vaja uuringut peaajule, hädad sapipõie või siseorganitega. Selline teenus on nüüd inimestele koju kätte toodud. Ja märkamatult, ilma suurema kärata.

Lõuna-Eesti haigla on äriettevõte. Hangitud seade peab seega teenima ka omanike huve. Kuigi eelisjärjekorras on kohalikud inimesed, ei plaanita jätta seadme maksimaalset võimekust kasutamata. Haigla plaanib hakata teenust eksportima nii naabervaldade Põlva ja Valga haiglatele, Tartusse kui ka välisriikidesse.

Tartus on sarnastel uuringutel kahe-kolme kuu pikkused järjekorrad. Haigla juhi Arvi Vaski sõnul on praeguseks juba kokku lepitud, et Tartu ülikooli kliinikumist hakatakse Võrru suunama ambulatoorseid patsiente, kellel on uuringuid vaja kiiremini, kui Tartu suudab ise pakkuda. Tegemist on näiteks sportlaste liigesetraumadega, kus on vaja kiiresti otsustada, mida edasi teha.

LEH näeb oma klientidena seega ka inimesi, kes ei njõua järjekorras oodata, aga on valmis uuringute eest ise maksma. Kujunemisjärgus on ka esialgsed hinnakirjad, näiteks ühe kehapiirkonna magnetuuringut plaanitakse müüa 150 euro eest. Põhjalikuma uuring hind võib läheneda tuhandele eurole. Vask loodab kindlasti leida haiglale kliente Venemaalt, teiste riikide ekspordi osas on ta esialgu ettevaatlik. Kuigi näiteks Soomes on ühe kehapiirkonna uuringu hind ligi poole kõrgem.

Mitte ainult uus seade ise pole tähelepanuväärne, vaid ka selle hind. See on vaid mõned korrad väiksem kui Võru linna lähiaja suurprojektid, Sõlekese lasteaia renoveerimine ja Keskväljaku ehitamine. Linna projektid on nähtavad ja avalikkuse ees laialt lahti räägitud, haigla projekt on aga seni nähtamatu, samas inimeste tervise jaoks tähtsamgi.

Üleeile õhtul ütles presidendikandidaat Siim Kallas Võrus Georgi hotellis enne Võrumaa valijameestega kohtumist, et pole tõesti välistatud, et laupäeval jääb Estonias president valimata!?

Siim Kallasele valmistas muret Eesti ühiskondliku maastiku killustatus, mis ei ole alati nii olnud. Valimised on vabad ja demokraatlikud. Riigikogu näitas ilmekalt, et vähemalt 30 saadikut lasksid lihtsalt täitmata sedelid kasti, ülejäänud klammerdusid erakondadest ette kirjutatud kandidaadi külge. Pill puhuti riigikogus lõhki.

Kui aga heita pilk riigikogulaste kuluhüvitiste kasutamisse, siis tulemused on sellised, nagu ei olnud isegi Nõukogude aja valimistel. Tanel Talve Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast suutis esimesel poolaastal ära kulutada 100 protsenti (loe: ükssada protsenti) ehk 6193,53 eurot hüvitussummadest. See on nii-elda peenhäälestatud lähenemine. Väga tubli oli ka reformierakondlane Imre Sooäär, kes kulutas ära 99,8 protsenti võimalikust ehk 6178,70 eurot. Imre Sooääre peenhäälestus eksis 15 euroga. Mida öelda? Tõsi, nagu veneaegsetel valimistel toodud protsent.

Uskumatu on aga see, et 30 protsenti riigikogulastest lasi presidendivalimistel kasti tühja sedeli. Seda võib ju nimetada ka teiste sõnadega: kolmandik riigikogulasi ei oma arvamust. Kuid kas selline kogus saadikuid on võimelised vastu võtma seadusi? Vägisi tuleb meelde praeguse presidendi ütlus, et riigikogu on valitsuse kummitempel ehk siis mõtlemisvõimetu osa on mõtlemapanevalt suur.

Siit tuleb selline pahur mõte: miks osalevad riigikogulased ka presidendivalimistel Estonias, kui nad on korra juba näidanud suutmatust otsustada? Estonias peaks olema ainult valijamehed. Riigikogulased võiksid boonusena pääseda saali nagu koolipoisid, kes on pärast tunde jäetud.

Valimiskogu koguneb Estoniasse laupäeva keskpäeval presidendivalimiste esimeseks vooruks. Teine voor ehk tõehetk algab pärastlõunal kell neli. Kui asja ei saa, siis jõuab riigipea valimine 3. oktoobril riigikokku.