ARVAMUS

Eestlased on tõsine rahvas. 150 aastat tagasi oli jüripäev palju tähtsam karjalaskepäevast, naljapäevast rääkimata.

Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm. Erinevalt 20. sajandist oli varem üsna oluline võimalikult vara karjatama hakata, sest toiduvarud lõppesid kevadeks otsa ja lisa polnud harilikult kusagilt võtta, sest hakkama tuli saada omavarutud söödaga.

Peamised tegevused olid sel päeval seotud ennetava maagiaga, et tagada karja tervis, loomade kojutulek ja sigimine. Tõrjuti eemale hunte ja muid ohtusid.

Tehti (tõrvaga) ristimärke loomadele otsaette, suitsutati neid nõiakolla ja muude ainetega, loeti nõidussõnu. Kanamuna või mõni raudese pandi laudaläve alla või karjatee peale. Läve alla pandud raudese pidi loomade jalad tugevaks tegema.

Olulisel kohal oli ka karjane: toimus tema rituaalne kastmine: karjasele kallati vett kaela, seejärel anti talle keedetud muna ja karjasekakk. Majja toodi karjavits, mis oli vanasti ülimalt oluline maagilise mõjuga ese. Karjavits pidi olema sirge (muidu jooksevad loomad laiali), see tuli valmistada eelmisel päeval. Ida-Euroopas lastakse samuti karja välja, Rootsis ja sellemõjulises Soomes lastakse karja välja maarjapäevast 1. maini. Paljudes maades ei toimu midagi peale aprillitegemise, sest muu jaoks on see liiga halb päev.

Sinine esmaspäev meil ja must reede inglastel on tuntud määratlused. Üldiselt peeti halbadeks päevadeks esmaspäeva, kolmapäeva ja reedet ehk paarituid nädalapäevi ja headeks päevadeks teisipäeva, neljapäeva ja laupäeva. Selle järgi nihutati ka olulisi toiminguid või õigupoolest nende alustamist paarispäevadele. Kui ees seisis suur töö, mille alustamist ei saanud edasi nihutada, siis alustati sellega paarispäeval ja jätkati esmaspäeval, kolmapäeval või reedel.

Head ilma kõigile, kas siis karja väljalaskmiseks või naljategemiseks!

Kõigi nende numbrite taga on meie inimesed.

5000 inimest peab olema igas omavalitsuses. Kui on vähem, siis värisege jaanipäevani, siis kuulete otsust.

4500 inimest peab olema tulevases tervisekeskuses kolmel perearstil nimistus kokku inimesi.

1000 töökohta soovib valitsus Tallinnast välja viia.

Viis inimest jääb tööta Võru ilmajaama digitaliseerimisel.

Ühe inimese töötajäämine on Võru jaoks väga palju.

1000 töökoha pealinnast väljakolimisel väheneb pealinnas olevate ametnike arv poolteist kuni kaks protsenti. Kas see on tervet riiki hõlmavale reformile paslik number, kui samal ajal ahistatakse paljusid omavalitsusi numbriga 5000?

Eestis on valitsusasutustes ametis umbes 55 000 inimest, neist umbes 25 000 töötavad pealinnas. Maakonnakeskustesse on kavas tuua eelkõige neid töökohti, mis oma igapäevase töö korraldamisel ei sõltu asukohast. Tallinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele teenuseid pakkuvaid asutusi.

Töökohti asutakse maakondadesse tooma siinsetesse riigiasutuste harukontoritesse neid laiendades. Kõik täpsustub sügisel. Siis on aga kohalikud valimised ja nende töökohtadega hakatakse hääli meelitades manipuleerima.

Omaette teema on pealinnast väljakolimise ajagraafik. Kõige kiiremini tegutseb siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, kust kolib välja 15–20 inimest juba 2017. aasta esimesel poolaastal. Veel ainult kaks riigiüksust on kavandanud inimeste maakondadesse viimise. Nendeks on rahandusministeeriumi riigi tugikeskuste keskus (viis inimest) ja  justiitsministeeriumi registrite kantselei (kümme inimest).

Ülejäänud ministeeriumites ollakse pealinnahoidlikud ja kavatsetakse inimesi mujale läkitada enamasti alles 2019. aastal!?

Selle pealinnast väljaliikumise üheks plussiks on, et ametnikud hakkasid arutlema, kas ikka igal pool Eestimaal saab kaugtööd teha? Enne oldi selles lihtsalt veendunud, et e-riigiga käib isenesest kaasas kiire internet. Võib-olla 2019. aastaks ongi igal pool kiire ja soodne internet!