Hakkas juba meelest minema rahvasuust lendu lastud mõte, et praegu on tegu koolipoiste valitsuskoalitsiooniga. Kuid kui president Toomas Hendrik Ilves kutsus koalitsioonierakondade juhid enda juurde Kadriorgu ja manitses noori mehi, tuletades meelde, et riigivanker logiseb ja tarvis on tööd teha, siis see koolipoistenali tuli taas meelde. Kahjuks.

Tööd on tõesti tarvis teha, sest majanduse kasvult oleme Euroopa Liidus viimaste seas, kuid ametnike palgakasv on millegipärast kiirem kui teistel!?

Väga murelikuks teeb, kui pidada silmas, et näiteks riigivankri vedajad saavad riigilt suuri summasid. Reformierakond sai maksumaksjailt oma töö tegemiseks 2015. aastal 1 646 353 eurot, Isamaa ja Res Publica Liit 869 760 eurot ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 856 552 eurot.

On kurb, et president peab nagu koolipapa erakondade juhte korrale kutsuma ja selgitama, et tegeleda tuleb riigile oluliste asjadega, mitte ainult sellega, keda saata Euroopa Kontrollikotta, ja tagatipuks selle pärast veel tülli minna.

Sellist riigipoolset hajevil olekut nägid kesknädalal ka Võrumaa omavalitsusjuhid kohtumisel 36aastase riigihalduse ministri Arto Aasaga. Kogenud omavalitsusjuhtide küsimustele vastates jäi minister korduvalt hätta ja viitas saalis olnud nõunikule, kuid viimane ei julgenud ministrile appi tulla ja istus tuimalt.

Omavalitsusjuhtide küsimused olid suunatud tulevikku ja see ministri kimbatusse ajaski. Lõpuks võis tõdeda, et riigihaldusminister on demokraatiast lahti öelnud. Vallavanemad ja volikogu esimehed tundsid huvi, mis saab siis, kui küsitluse käigus selgub, et vallaelanikud on näiteks ühinemise vastu? Tegu on ju samade inimestega, kes valisid vallavolikogu!? Minister ütles lühidalt: küsitluse tulemused ei ole siduvad.

Aga milleks siis küsitlust korraldada, kui selle tulemused ei olegi olulised!? Väga piinlik olukord, kui valija arvamus ei maksa.

Kui veel üleeile oli Võrumaa haldusreformi kaardil valge laik, siis eile hommikul tehti ots lahti Mõnistes ja pärastlõunal Meremäel.

Haanjalased suudavad üllatada. Aastaid tagasi oli näiteks Haanjas Tartu maratoni treeningurada. 18 aastat tagasi otsustasid haanjalased kutsuda rahva uusaastaööl uut aastat vastu võtma. Rahvas tuli. Valla juubeli puhul korraldas vald aga uskumatult mõtestatud valla juubeli tähistamise.

Juubelit tähistav Haanja vald on sünnipäevale pühendanud terve nädala. Juubel on nii hästi korraldatud, et teeb kadedaks ja annab näiteks silmad ette ka Võru folkloorifestivalile, mille uued korraldajad täitsa ära lörtsisid. Tuhande elanikuga vald suudab korda saata uskumatut. Ligemale sada valla küla suudeti koos juubelikooki küpsetama panna, väga vaimukalt kujundatud bussipeatusest suusatama suunata, koolipere Baltimaade kõrgeimasse tippu laulma kutsuda, Mooska talu suitsusaunas liha suitsutama õppida, Vaskna talus näitust vaadata, Rogosis koolilõunat süüa, Suhka talus päästetehnikaga tutvuda, Haanjas kaaniravi proovida … Koolis olid lahtised tunnid, raamatukogudes näitused, Jõeniidu talus kitsepiimatoodete tutvustus ja uue sauna avamine, klaverikontsert Rogosi mõisas, ajaloopäev Ruusmäel Hans Ubaga, kroonikafilmid, -videod, noortepäev ja volikogu istung koolimajas, piljarditurniir, tantsuõhtu, mõisate avatud uste päev, lumepäev, mille lõppedes saab suitsusauna minna.

Teeb kadedaks? Teeb! Paneb unistama? Paneb!

Rõuge kihelkonna Haanja kroonumõis moodustati 1866. aastal, saksakeelse nimetusega Hahnhof. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani seitsmeklassilise kooli internaadihoone, veel varem kirikupapi elamu.

Vallastaatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kui vallamajaks sai endise Munamäe sovhoosi kontorihoone.

Palju õnne, haanjalased!