ARVAMUS

Kõik kraavis!? Maantee-ameti peakorter koligu Paidesse, liiklusele lähemale!

25 aastat tagasi kavatseti Venemaa sõjamasinate Toompeale sõitmise takistamiseks tänavad seebilahusega üle kasta. Nüüd otsustas ilmataat üllatada, ja nagu ikka, ootamatult, 27. jaanuaril 2016.

Kraavis olid teehooldusauto, päästeauto, politseiauto, piimaauto, gaasiauto, autobussid, sõiduautodest rääkimata. Olukord oli nii hull, et Pärnumaal Saarde vallas oli kraavis kümme sõidukit, Valga-Uulu maanteel Mustlas oli ahelavariis viis autot, Järvamaal olid avariid, Tallinna lähistel, Rakveres …

Maanteeamet laiutas käsi ja teatas: kõik 200 teehooldusautot on väljas. Soovitati sõita aeglaselt ja hoida pikivahet. Mulgimaal asuti vasturünnakule rehvide kontrollimisega, et kas on ikka mustril sügavust kolm millimeetrit. Vahemärkusena. Võib kätt südamele pannes öelda, et sada protsenti juhte sõidaks tuttuute rehvidega, kuid …

Riikki ütleb: ehitaks neljarealise ohutu tee Tallinnast Tartuni välja, kuid … Haigekassa ütleb: oi kuidas raviks inimesi, kuid …

27. jaanuaril oli kirsiks libedate maanteede teematordil riigikogus moodustatud neljarealise Tallinna-Tartu maantee toetusrühm, mille eesmärk on toetada neljarealise maantee ehituse jätkamist Koselt Tartuni.

Toetusrühma esimehe Kristjan Kõljala sõnul on neljarajaline maantee Tallinnast Tartuni Eesti vaimu ja võimu ühendamise seisukohalt oluline regionaalarengu projekt. Tallinna-Tartu maantee on lõiguti jäämas ajale ja liiklusele jalgu, seega võiksime võtta sihiks ehitada 2020. aastaks neljarealine tee Mäoni, ütles Kristjan Kõljalg, kes on Reformierakonda kuuluv Järvamaalt pärit riigikogulane.

Kristjan Kõljalg leiab, et pealinnas asuv maanteeamet peaks täies koosseisus kolima Järvamaale, Eesti südamesse, liiklusele lähemale. Või siis Viru-Nigula valda Padaorgu, kus oldi abitud mitu päeva järjest 2010. aasta detsembris.

Muide! Üleeile moodustati riigikogus mesilaste toetusrühm. Praegused riigikogulased on moodustanud 46 parlamendirühma ja 58 ühendust ja toetusrühma.

Haigekassa plaanib Võrus lõpetada kümne eriala eriarstide vastuvõtu

Lõuna-Eesti haigla peab täna ja homme Eesti haigekassaga läbirääkimisi selle aasta lepingu sõlmimiseks. Haigla koos Tartu ülikooli kliinikumiga pole nõus haigekassa plaaniga vähendada eriarstide kättesaadavust siinses haiglas rohkem kui pooltel erialadel.

Praegu võimaldab Lõuna-Eesti haigla patsientidele 18 eriala arstide vastuvõtte ja konsultatsioone. Haigekassa-poolse ettepaneku kohaselt väheneks nende erialade arv kaheksale, ehk teisisõnu kümne eriala eriarsti vastuvõtt peaks Võrus edaspidi lõppema.

Eesti tervishoid on Lõuna-Eesti haigla juhatuse liikme Arvi Vaski sõnul heal tasemel ning haiglad pakuvad igal aastal patsientidele üha rohkem ja parema kvaliteediga teenuseid. Tervishoiu rahastamine ei tule tema sõnul sellele aga järele.

Eestis kulub tervishoiule kuus protsenti sisemajanduse koguproduktis (SKP), mis on Euroopa Liidu keskmisest (üheksa protsenti SKPst) kolmandiku võrra väiksem. Eesti tervishoiu rahastamine on selles plaanis võrreldav näiteks Rumeenia või Bulgaariaga.

Eriarstid käivad Võrru põhiliselt Tartu ülikooli kliinikumist. Nende vastuvõtud ei toimu iga päev, on erialasid, kus vastuvõtt toimub ainult kaks korda kuus (näiteks veresoontekirurg). Samas on erialasid, kus eriarstid võtavad vastu mitu korda nädalas.

Eesti eriarstid on praegu seisus, kus enamik neist töötab rohkem kui täiskoormusega, sest nad pakuvad oma teenuseid mitmele tööandjale. Kui arst teeks tööd, mis ületab oma haiglas täiskoormuse, tuleb haiglal tasuda ületöötasusid, peale selle on selline töö mahuliselt piiratud. Kui arstidel piiratakse Võrru-tulemine, lähevad nad nagu sajad kolleegidki lisatööd Soome otsima.

Lõuna-Eesti haigla on suutnud eriarste positiivselt siia meelitada. 16-18 eriala eriarstide vastuvõtt on siin kestnud juba pikka aega. Haigekassa praegune kärpeplaan on Vaski sõnul suunatud aga valesse kohta, see vähendab lihtsalt tervishoiuteenuste üldist tarbimist.

Kagu-Eestis on kindlasti võimalik ratsionaalsemalt käituda. Näiteks puudub Vaski hinnangul laste madala sündivuse tõttu reaalne vajadus kolme lähestikku asuva haigla (Põlva, Võru ja Valga) sünnitusabi osakonna järele, samuti pole mõtet pidada kolme eraldi asuvat statsionaarse kirurgia osakonda.