ARVAMUS

Eesti talupäevad tähistavad tänavu oma veerandsajandat sünnipäeva kahesaja kilomeetri kaugusel Jänedal. Võrumaa on võimsalt esindatud. Üheksa nominendi hulgas on siitkandist neli talu.

Võrumaalt kandideerib parimaks taluks Andri-Peedo talu Kimalasõ külas. Talu kitsekari koosneb viiekümnest Tüüringi tõugu piimakitsest. Lähiaastatel peaks kitsekari kasvama kümnekordseks ja peale piima jõuavad tulevikus meiereist poeletile ka kitsejuustud.

Aasta talu nominent on Pruuli-Kaska talu Liiva külas, kes on tuntud oma viinamarjadega. Lija ja Jüri Kaska talus kasvab kokku üle 200 viinamarjasordi. Peale aianduse kasvatatakse talus ka lihaveiseid ning tehakse palkmööblit.

Teisipäevases lehes kirjutasime parima talu nominendist Palvemaja talust Osula külas, kus Tea ja Endel Leius peavad küülikukasvatust. Talu põhitoodang ongi küülikuliha, millest valmistatakse konserve ja mida turustatakse omavalmistatud suitsulihana. Talu müüb huvilistele ka tõuloomi.

Tänases lehes kirjutame Tammsaare küla Kõrgemäe talust, mis on ka nomineeritud „Eesti aasta talu 2016” tiitlile. Klarika ja Helger Hirv peavad tootmistalu, mille keskmeks on piimakari. Peale rohusööda kasvab talu põldudel teravili, kohapeal valmistatakse sõira, küpsetatakse leiba ja muid küpsetisi. Lasterikkas peres on au sees käsitöö.

sees käsitöö. Juulikuu viimane nädalavahetus on väga paljudel põllumajandusega vähemal või rohkemal määral kokkupuutuvatel inimestel kalendrisse märgitud, toimuvad talupäevad. Kaugel küll, aga Võrumaa talude jaoks lähedal.

Talupäevad on üks pikema traditsiooniga katkematult ja samas paigas toimuv suursündmus. Peale parimate talude tseremoonia toimub ehtsa talutoidu laat ja esimest korda ka konkurss „Parim talutoit 2016”.

Soovime Võrumaa taludele edu ja auhinnakarika kojutoomist!

Külastasime pühapäeval kuute Võrumaa avatud talu. Teisel üle-eestilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning taludesse, põllumajandustootmistesse ja maaettevõtetesse tehti üle 83 000 külastuse. Võru maakonnast osales 11 talu.

Maaeluministeeriumi andmetel tehti külastusi tänavu ligi kaks korda mullusest rohkem. Aasta-aastalt kasvav huvi näitab, et Eesti inimestele pakuvad põllumajandus ja maaelu huvi ning avatud talude päev on leidnud koha Eesti inimeste südames.

Külastasime avatud talude päeval kuute Võrumaa talu: Kolotsi kitsekasvatustalu Vastseliina vallas, Palvemaja küülikukasvatustalu Sõmerpalu vallas, Kõrgemäe teravilja- ja piimakarjakasvatustalu ja Tiri-Jakobi lihaveisekasvatustalu Lasva vallas, Lõuna-Antsu teravilja- ja lihaveisekasvatustalu Meremäe vallas ja Taalbergi talu Rõuge vallas, kus valmistatakse hoidiseid, mahla, kaltsuvaipu, koera- ja lambavillast kudumeid.

Kõige enam külastajaid oli tänavu Ida-Virumaal asuvas Konju mõisa talus, mida külastas 3200 inimest. Harjumaal asuvat Esko talu külastas 2050 ja Tartumaal asuvat Andre Farmi 2000 inimest. Külastajate arvu poolest mahtusid esikümnesse veel OÜ Saidafarm Harjumaal (1570), Madila mahetalu Harjumaal (1500), Saksa talu pood Saaremaal (1400), Sepa talu Põlvamaal (1200), OÜ Voore Farm (1093) ja Arkna mõis (1050) Lääne- Virumaal ning Nopri talu (1050) Võrumaal.

Avatud talude päeval sai külastada ettevõtteid alates Eesti suurimast piimatootmisest kuni kodumaise siidrivabrikuni, Eesti parimaid mahetootjaid, mitmeid suuri ja väikesi looma- ja teraviljakasvatajaid, aiandeid, puuviljaja marjakasvatajaid, ravim- ja maitsetaimede kasvatajaid, väiketöötlejaid ning turismitalusid.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatus on alati hea. See näitab ausat uhkust selle üle, mida on saavutatud.