ARVAMUS

Ametist lahkuv Põlva maavanem Ulla Preeden kinnitas eile, et Igor Taro on Põlva maakonnaga vägagi tuttav. Viimastel kuudel on üheskoos käidud mitmetel Põlvamaa haldusreformiteemalistel rahvakoosolekutel. „Taro on võtnud südamega nii Setomaa kui ka terve Kagu-Eesti teemat, oma senistes ametites on ta aga olnud edukas,” ütles Preeden.

Üks põhjuseid, miks uus maavanem nii kiiresti tööle asub, on Preedeni sõnul viimases staadiumis olev haldusreform. „See on nii suur reform, et siin ei saa jätta vahele ühtegi kuud ega päeva,” lausus ta. Haldusreform ei tohiks tema sõnul olla poliitiline, emotsionaalne või lihtsamat teed mineku otsus – volikogu liikmed peavad mõtlema laiemalt oma inimeste ja kogukonna tulevikule.

„Inimesed tunnevad ühelt poolt haldusreformi vastu huvi, teiselt poolt on aga palju neid, kes ütlevad, et nende elu sellest ei muutu – ei ühel ega teisel viisil,” rääkis Preeden. „Sellisel juhul on näha, et igasugune selgitustöö on vajalik.”

Riigipoolne kommunikatsioon on Preedeni sõnul mõnel juhul jätnud inimestele mõistetamatuks, miks haldusreformi üldse tehakse ja mis sellele järgneb. Maavanema ja ekspertide nõuandvat rolli ei tohi Preedeni sõnade kohaselt alahinnata. Mõistlike otsuste tegemiseks on tähtis, et inimestel oleks võimalikult palju informatsiooni.

Riigireform ja maavalitsuste tulevane ümberkorraldamine sõltub Preedeni hinnangul kohalike omavalitsuste ühinemisest ja nende tulevasest suurusest. „Kui lähtutakse eelkõige miinimumpaketist, ei teki riigile tugevaid partnereid,” lausus Preeden. „Mida tugevamaks nad aga saavad, seda parem on neil ka tulevikus toimetada. Seda tõsiseltvõetavamad partnerid nad riigile on.”

Preeden tunnustas koostööd Võru maakonnaga, nii Kagu-Eesti arengukava osas kui ka läbirääkimistel erinevate algatuste ja projektide juures. Kaks maakonda on tema sõnul väga sarnased nii oma sisult kui ka  olemuselt. „Meid seob ühine idanaaber, samuti on meie inimeste mured sageli sarnased,” lisas Preeden. „Alati on olnud parem seljad kokku panna ja koos läbirääkimiste laua taha minna, enamasti on ka Valgamaa punti tulnud.”

Eesti haldusreform tähistab järgmisel aastal oma 20 aasta juubelit. Juba 1997. aasta jaanuaris soovitasid Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse ministrid Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare jätta Eestisse neli maakonda ja vähendada kohalike omavalitsuste arvu kahe kolmandiku võrra.

Hiljem on sarnaseid ettepanekuid teinud erinevad poliitikud, näiteks 2000. aasta kevadel siseminister Tarmo Loodus ja sügisel regionaalminister Toivo Asmer. Võrumaal oli tollal päevakorras maavanemal Robert Lepiksoni Suur-Võrumaa loomise idee.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse pärast ligi 20 aasta pikkust ühiskondlikku arutelu vastu eelmisel nädalal. Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses järgmisest aastast elama vähemalt 5000 inimest, nendele miinimumnõuetele vastab praegu iga viies omavalitsus.

Mõned päevad pärast haldusreformi seaduse vastuvõtmist teatas Võrumaa Omavalitsuste Liit, et Võru maakonna omavalitsusüksuste vabatahtlike ühinemiste koordinaatorina asub tööle Mihkel Laan. Liitumisläbirääkimiste konsultant kinnitas meile teisipäeval, et tema roll saab olema eelkõige nõustav.

Laan kaardistab praegu omavalitsuste andmeid. Järgmisel nädalal peaks valmima andmekogu ehk niinimetatud „suur Excel”. Sellest selguvad palgatasemed, sotsiaaltoetuste mahud, olukord koolides ja lasteaedades, investeerimisplaanid, laenukohustused jne. Et läbirääkimistel soovid, ootused ja visioonid teistega kõrvutada.

Käesolev suvi tuleb mõnele omavalitsusele puhkuseta. Seaduse järgi on omavalitsustel kuni aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks, valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetusteks kokku kuni 80 miljonit eurot. Teised jäävad rahast ilma ning neid ootab ees ettearvamatu sundliitmine.

Riigilt saavad hüvitist ka ühinemise tõttu ametist lahkuvad linnapead, vallavanemad ja volikogu esimehed. Kohalike omavalitsuste juhid saavad 12 kuu lahkumishüvitise, vähem kui aasta ametis olnud juhtidele hüvitatakse aga nende poole aasta töötasu.

Eelmise aasta lõpus Turu-Uuringute ASi korraldatud uuringu tulemused näitavad, et peaaegu pooled küsitletud inimesed suhtuvad haldusreformi pigem toetavalt. Haldusreformi algusajast on möödas terve põlvkond.