Nädalavahetusel teatasid Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, et on kõige tähtsamas kokku leppinud. Esialgu tundus, et kõige tähtsam on vastus küsimustele, kuidas Eesti edasi läheb ning mida on vaja teha, et talv üle elada. Esmaspäeva hommikuks näis, et prioriteet on juba muutunud. Pressiteated kõnelesid nüüd võrdsusest ja koostööst. Võrdsus väljenduvat selles, et igale koalitsioonipartnerile jagub viis ministriportfelli. Selleks ajaks, kui leht lugejani jõuab, peaks vähemalt osad nimedki juba teada olema. Senikaua võib süveneda erakondade pressiteadetesse. Põnevuse mõttes jäägu saladuseks, milline erakond mingi tähe taga seisab.

Erakond A võtab omale viis ministrikohta. Erakond B saab viis portfelli. Erakond C võtab valitsuses enda kanda viis ministrikohta.

Erakond A tõdeb, kui tähtis on see, et kolm koalitsioonipartnerit oleks saadud positsioonidega rahul. Erakond B meelest näitab portfellide jaotus head tasakaalu, mis aitab koalitsiooni ambitsioonikad eesmärgid ellu viia. Erakond C nimetab portfellide jaotust mõistlikuks ning oma erakonna eesmärkidega kokkukõlavaks.

Aga milleks see kõik? Kuidas sõnastavad erakonnad oma eesmärgid?

Erakond A loodab, et niiviisi jagatud ministrikohad aitavad Eestil keerulisest julgeolekuolukorrast välja tulla ja kokkulepitu ellu viia. Erakond B on konkreetsem, öeldes kindlas kõneviisis, et loodav valitsus viib ellu elektriturureformi, võtab vastu perehüvitiste seaduse muudatused, alustab üleminekut eestikeelsele haridusele ning astub samme Eesti julgeoleku tugevdamiseks. Erakond C defineerib oma sihid kõrgemalt: see on tugev Eesti – riik, mis suudab seista iseenda ning oma inimeste toimetuleku ja väärikuse eest, ning märgib, et nende prioriteet on inimeste kindlustunne.

Värsked koalitsioonipartnerid jagasid ka riigikogu komisjonides puid ja maid. A nimetab kindlaksmääratud komisjonide esimehe kandidaadid, B teatab, et teiste komisjonide esimeeste kohad lähevad neile ning C ütleb, et vastutab teatud komisjonide esimeeste ametikohtade täitmise eest.

Üldiselt kõlab see trio üsna üksmeelselt, vähemalt esialgsetes pressiteadetes. Nagu polekski omavahel kuu aega kembeldud. Küll aga jääb erakondadest väga erinev mulje. Sõnavalik peegeldab sageli sisemisi väärtusi ja tõeskpidamisi. Isegi siis, kui kirjutaja või kõneleja seda ise tähelegi ei pane. Olgu siis lugeja ja kuulaja tark ning tehku oma valikud ise, kui aeg kätte jõuab.

KALEVI ALT VÄLJA NR 35 > Aasta ema 2022 Aage Õunap ütles, et tal on piinlik meie riigijuhtide ees ja tunneb ennast süüdi, sest tal on lapsed ja neid on palju!? Tunnustusest tähtsamaks peab Aage Õunap seda, et on emana õnnestunud, et lapsed olid need, kes teda märkasid ja soovisid teda esile tõsta.

Emaks olemist ei tohi vastandada eneseteostusega

Kirjandusteadlane Maarja Vaino rääkis möödunud nädalal Vikerraadios, et süstemaatilised vastandused emaks-isaks olemise ja eneseteostuse vahel on lausa kuritegelikud ennekõike noortele mõeldes.

Maarja Vaino jätkab, see suhtumine, mida kahetsusväärselt kultiveeris endine president Kersti Kaljulaid ja näib, et praegu ka peaminister Kaja Kallas, kannab õnnetuseks vilja.

Vaimse tervise kriis

Rõhutamaks noortele eelistada oma elu elamise eelistamist on viinud Eesti vaimse tervise kriisi, mille traagika väljendub enesetappudes, enda vigastamises, milles Eesti on Euroopa tipus nagu üle 20protsendilise
inflatsiooniga.

Mida inimesed tahavad?

See küsimus tundub väga keeruline ja ehk isegi on nii rumal küsida, sest nii palju, kui on inimesi, võib olla ka arvamusi ja vastuseid!?

Tegelikkus on õnneks lihtsam. Kõik inimesed ootavad kevadet ja suve. Oodatakse, millal algab kevad ja tuleb suvi. On koolilõpetamiste aeg ja sisseastumiste aeg, puhkuste, reisimiste aeg.

Praegu just on see ihaldatud aeg!

Kole juunikuu algus

Nagu kriisidest oleks vähe, külvas valitsusjuht möödunud reedel üle riigi matslikult, partnerministritele enne teatamata, valitsuskriisi.

Möödunud nädala kolmapäeval oli lastekaitsepäev, reedel oli Ukraina sõja 100. päev. Laupäeval oli lipupäev, nädalavahetusel suvistepühad. Kõige selle keskel lahvatas ainulaadne kriis Eestis, kus ministritesse suhtutakse nagu etturitesse. Maletajad aga teavad, et etturid on mängu juures teatud hetkel väga olulised.

Koledad pealkirjad

Ajalehtedesse ilmusid koledad pealkirjad. Valitsus kukkus. Valitsusabielu läks lahku. Valitsus ripakil. Valitsus põrus. Kaja ja Jüri sõda sõja ajal. Valitsus varises. Pulmamängud Toompeal.

Nende pealkirjadega tuli nädalavahetusel harjuda ja teada, et meie väikese riigi valitsemise võti on mängitud Isamaa kätte. Keda Isamaa, kes on ka lastetoetuste suurendamise poolt, eelistab?

Veelgi olulisem on, kui ruttu erakond Isamaa selle otsuse teeb. Kohe ootab ees riigikogulaste puhkus, mis algab järgmisel nädalal. Siis tuleb suve tippsündmus jaanipäev ja suvi teeb uksed valla.

Mis või kes on meie probleem?

17. mail (Kalevi alt välja 33) sai siinsamas tsiteeritud Ameerika Ühendriikide 40. presidenti Ronald Reaganit, kes on öelnud, et meil pole mõtet oodata, et valitsus lahendab meie probleemid, sest valitsus ongi meie probleem. Kes võis siis uskuda, et paari nädala pärast nii ongi.

Kes riskib minna valitsusse, kui valimised on kiviviske kaugusel? Need peavad olema tugevad isiksused. Kui palju meil neid on? Kas on? Kas Kaja teab?

Kaja teab

Kaja Kallas on korduvalt rõhutanud, et sügisel-talvel pole raha maksta energiatoetusi. Seda on kevadisel ilusal ajal ebameeldiv kuulata. Paraku pole meelest läinud möödunud talve elektrienergia MWh hind 1007 eurot.

Selliste üüratute numbrite kõrvale sobib paigutada riigiettevõtte ehk maksumaksjaettevõtte Eesti Energia nõukogu liikme mullune sissetulek üle kuue miljoni (6 121 226) euro. See ei ole võimalik, et Eestis on võimalik päevas (ka puhkepäevadel) teenida 16 770 eurot ja igas tunnis (ka öötundidel) 698,77 eurot.

2022. aasta kuutöötasu alammääraks on 654 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,86 eurot. Punkt!