KALEVI ALT VÄLJA NR 39 > Poliitikute antud lubadused viivad neid endid riigikogusse kõrge palga peale, sealt edasi valitsusse ja muudesse ametitesse.

Antud lubadused aga unustatkse vähimatki piinlikkust tundmata. Selle loo pealkiri võiks hoopis olla: „Andjad-võtjad, kassiperse lakjad!” Kiiduväärne, et kodanikud ehk valijad pole antud-võetud-lubadusi unustanud ja tulid Toompeale. Neid valdkondi, kellele on lubadusi antud on hirmuäratavalt palju. Ja lahendust ei toonud ka möödunud nädalal toimunud eelarvearutelu. See, mis taas lubati, ei ole märkimisväärne, arvestades inflatsiooni ja hinnatõuse.

Vene GAZ 66 Toompea platsil

Möödunud nädalal sõidutasid päästjad Toompeale loosungite-plakatitega ehitud päästeauto, mis pärit Vene ajast. Tegu on Gorki autotehases valmistatud taktikalise veokiga, mis mitte kuidagi ei sobiks praegusel ajal meie riigi esindusplatsile. Neid veokeid valmistati Venemaal 1964 - 1999 aastani kokku umbes miljon, valdavalt olid need militaarkasutuses ja on seda ka praegu sõjas Ukrainaga. Selle veokiga on päästjad andnud äärmiselt terava signaali, et kaua võib häbi tundmata päästjaid tähele panemata jätta!?

Õpetajad pakuvad tööd, tudengid kõlistavad sentidega

Järjest piinlikumaks läheb, sest ka pedagoogidele on antud lubadusi. Toompeale kogunenud õpetajad pakkusid omal malbel moel riigikogulastele tööd, sest õpetajatest on puudus peaaegu igas koolis ja selle üheks põhjuseks madal töötasu. Kuigi õpetajastele on lubatud isega 1,2 keskmist palka, siis praegu teenivad õpetajad tublisti alla keskmise palga.

Tudengite sentide kõlistamisel oli tõsi taga, sest ka kõrgkoolide rahastamiseks antud lubadused on täitmata.

Loomeinimesedki on hädas

Kunstiinimesed ütlesid välja, et kui aastaid tagasi sai rääkida Eesti arengust ja tiigrihüppest, siis nüüd on sellest saanud konnahüpe, mis on sedavõrd lühike, et tegu on tagasiminekuga. Koroona räsis teatreid, muuseume, kontserdisaale ja kinosid hirmsat moodi, siis nüüd ollakse madalseisus ja kriisis, kuid mõistmist ei paista.

Kasum 552 protsenti

Riigiettevõte Eesti Energia teenis teises kvartalis (aprill-mai, juuni) kasumit 552 protsenti. Ettevõtete, haiglate, muuseumide ja teatrite elektriarved kasvasid aga augustis, võrreldes augustiga 2021 samal ajal samuti kuni pooltuhat protsenti!?

Pooletuhande protsendilist kasumit nimetati kolmkümmend aastat tagasi spekulatsiooniks. Nüüdisajal on see aga….ei oskagi nime anda, igal juhul mitte normaalne.

Läti Seim ja Eesti

Läti õpetajad ja teadustöötajad alustasid eile tähtajatut streiki, mis haarab umbes 23 000 inimest lasteaiaõpetajatest ülikoolide õppejõududeni ja kavas on ka mitmed õppeasutused lausa sulgeda.

Läti õpetajad panustavad sellele, et järgmise nädala lõpus, 1. oktoobril on Lätis parlamendivalimised. See on väga otsustav streik vahetult enne Seimi valimisi. Ka meie õpetajatel on streik päevakorras.

Läti on Eestist suurem, kuid Seimis ainult 100 kohta. Meie Riigikogus võiks olla näiteks 77 või 51 kohta!?

Eestis

Eesti jätkab häbitundeta eelmises „Kalevi alt välja" toodud endise kaitseministeeriumi kantsleri Meelis Oidsalu kirjeldatud ametnike kõrgepalgalistele kohtadele pürgimine.

Mis tundega jälgivad väikesepalgalised päästjad, politseinikud, piirivalvurid, õpetajad, õppejõud, kunsti inimesed, teadlased, kuidas rahandusminister libistab ennast häbiraasu tundmata Luxembourgi Euroopa Kontrollikoja* liikmeks, kus põhipalk on 23 404 eurot kuus. Põhipalk viitab, et sellele lisndub tulemustasu, eluaseme- ja autokompensatsioon jne. Kontrollikoja sekretär-kantseleitöötaja põhipalk on vahemikus 2745 - 5759 eurot.

Inimese sisemine kompass

Rahandusministri pürgimisega kontrollikotta olevat kõik korras, kuigi Tartu ülikooli professor Jaan Ginter soovitab selguse ja tõe huvides algatada kriminaalmenetlus.

*Kontrollikoda on Euroopa Liidu rahaliste vahendite kaitsja.

KALEVI ALT VÄLJA 38 > Ilus suvi, isegi liigilus suvi ja kaasnenud palavus ei seganud lehe lugemist ja Võrumaa Teataja lugejad tuletasid siinkirjutajale meelde, et tükk aega ei ole ilmunud lugusid „Kalevi alt välja.” Tänan teid! Võtan neid märkusi väga tõsiselt, sest muret tekitavaid probleeme on suve kohta liialt palju.

Kooliaasta algab uue-vana ministriga

Haridus- ja teadusministeerium peaks olema kõige targem ja eeskuju näitav ministeerium, kuid?

Üle-eelmine minister on kohtu all, sest pani autojuhi oma lapsi sõidutama!? Eelmise ministri tegevust uuritakse, sest pani oma autojuhi pilte tegema. Tegelikult alustati kriminaalmenetlust hirmkallite koroonatestide soetamise pärast, mille eest lasti tuulde miljoneid maksumaksja raha.

Praegu juhib ministeeriumi kolmandat korda sellel toolil Tõnis Lukas. Ministeerium peaks sellise kogemuspagasiga ministri puhul saama hästi juhitud. Lugejad on muigelsui küsinud, kas eelmise ministri autojuht-fotograaf sõidutab ja pildistab nüüd Tõnis Lukast või andis tuhandeid eurosid maksva fototehnika kellelegi üle?

Ametid, eksklusiivsed hüved ja demokraatia

Viimasel ajal on tähelepanu pälvinud kaitseministeeriumi endise kantsleri Meelis Oidsalu kirjutis ERRi portaalis, kus mainitakse võrulase Mikk Marrani minekut RMK juhiks läbi kokkulepete. Selle kinnituseks tuleb meelde analoogne lugu riigikogu kultuurikomisjoniga, mille juhiks pidi kokkulepete põhjal saama haridusministri kohalt tagasi astunud eksminister, kuid kogemata kokkulepped ei pidanud. Võitis demokraatia, sest üks inimene leidis, et uurimise all olev inimene ei sobi isegi ministrist kõrgemale ametikohale (riigikogu komisjoni juhiks).

Kui lasta siinkohal fantaasial lennata, siis kui riigis peetakse palgal autojuht-lapsehoidjaid-piltnikke ja ehitatakse hirmkalleid klaaslagesid, siis…oleks tegu nagu mingi võlurite maaga, kus igaüks askeldab nagu ise endale paremaks peab. Kodanikud maksumaksjad visklevad kõrgete hindadega.

Kooliaasta ja Nord Pool

Kumb on tähtsam? Kas uue õppeaasta algus või Nord Pool? Üldhariduskoolidesse läheb 156 000 õpilast, esimesse klassi 14 000 last. Selge, et õpilased ja õppimine on tähtsam kui börsiettevõte Nord Pool. Kui aga elektrit ei ole või selle eest tasumine käib üle jõu, siis on Nord Pool tähtsam. Pimedas klassis õppida ei saa.

Nord Pool näitas ennast möödunud aasta detsembris ülikõrge, üle tuhande eurose megavatt-tunni hinnaga ja julgemad analüütikud nimetasid siis Nord Pooli tõsiselt haigeks. Kui hiljuti kerkis megavatt-tunni hind üle 4000 euro, siis öeldi, et nüüd on Nord Pool surnud. Tegelikult Nord Pool hoopis kehtestas elektrile veelgi kõrgema lae ja see ei ole naljakas.

Seda enam, et 1. septembriks lubatakse päevasooja napilt tosin kraadi ja mõnes kohas võivad lombid isegi jää peale saada. Talv ei jää taevasse.

Kuidas sellises olukorras panna õpilaste ja õpetajate näod särama?