ARVAMUS

Keeruline aeg nõuab elanikkonnakaitset

Möödunud on üle 30 aasta, aga see eufoorialaadne tunne on meeles. 25. detsembril 1991 teatas NSV Liidu esimene ja viimane president Mihhail Gorbatšov oma volituste mahapanekust. 26. detsembril lakkas NSV Liit olemast. USA presidendi Ronald Reagani nimetatud kurjuse impeeriumit ei olnud enam.

Maailm võis rahulikumalt hingata ja töörahva paradiisi endised asukad hakata otsima endale sobivamat suunda ja kaasteelisi. Rootsi lõpetas kogu külma sõja aja toimunud juhtnööride elanikkonnale „Kui tuleb sõda” trükkimise.

Helsingi pommitamist Talvesõjas mäletavad soomlased ei jätnud uute hoonete alla varjendite rajamist ega ole sellest nõudest loobunud tänaseni. Eesti saatis tsiviilkaitsesüsteemi nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes prügimäele, sest ohtu enam polnud. Oi, kuidas eksisime!

Mälupildid noorusest

Minu vanuserühm 50+ mäletab eriti oma põhikooliajast tsiviilkaitsenädalaid ja -kuid, mil koolides korraldati õppehäireid, tõmmati aja peale pähe gaasimaske ja pandi ette respiraatoreid ning saadi algteadmisi meditsiiniabi andmisest. Vaadati õppe- ja propagandafilme ning kohtuti tsiviilkaitsestaabi tegelastega. Jutuks oli valmistumine tuumasõjaks, muude relvadega konflikti peale tuumapommide nõukogude ja kapitalistliku leeri vahel ei tuntud. Kes teadnuks siis, et kurjadel kapitalistidel polnudki tõsist plaani nõukogude leeri rünnata, kuid nüüdseks avalikuks saanud plaanide järgi mõtles ja harjutas NSV Liit küll kapitalistliku maailmakorra tuumapilves põrmustamist.

JUHTKIRI Vahipost piiril

Foto: Aigar Nagel

Nädala algul tutvusid Eesti jõustruktuuride esindajad Luhamaa piiripunkti tööga. Praegu saabub Luhamaa ja Koidula piiripunkti kaudu Eestisse ööpäevas ligi 500–600 Ukraina sõjapõgenikku. Siseminister Lauri Läänemets ütles rahvusringhäälingule, et vajaduse korral ollakse valmis vastu võtma senisest rohkem sõjapõgenikke ning politsei- ja piirivalveamet on koos Kaitseliiduga valmis selleks, kui peaks tekkima massiline ebaseaduslik rohepiiri ületamise oht. Hiljaaegu korraldati sellise stsenaariumi läbimängimiseks suur õppus.

Läänemetsa kinnitusel on seadusandjad teinud vajalikud seadusemuudatused, mis võimaldavad lasta üle piiri rahvamasse ja seda olukorda ohjas hoida. Pidades silmas, et märtsi algul on riigikogu valimised, siis muutub migratsioon, sellesse suhtumine, põgenike võimaliku ülempiirarvu määramine kindlasti kampaania teemaks, mida ei jäeta mängu panemata. Ilmselt küsitakse sedagi, miks peaks masse üldse riiki laskma ja siis ohjama, kui tuleks teha kõik, et nad jääksid piiri taha. Pole võimatu, et Venemaa võib põgenikemassi liikvele ajamisega üritada destabiliseerida oma piiririike.

Siseministri tasemel on kinnitatud, et Eesti on valmis Luhamaa ja Koidula piiripunktide kaudu Eestisse sisenejatele pakkuma vajalikku abi alates võimalusest saada sooja ja midagi toekamat hamba alla kuni arstiabi ja edasisõiduvõimaluste informatsioonini välja. Praegu eeldavad Eesti ametivõimud, et suurem osa riiki sisenevatest põgenikest soovivad sõita edasi Euroopa poole.