ARVAMUS

Kõik, kõik on uus … kuid probleemid vanad!?

Kalevi alt välja, 3. E-riik ei saa rahvaga suhelda?

KALEVI ALT VÄLJA 38 > Ilus suvi, isegi liigilus suvi ja kaasnenud palavus ei seganud lehe lugemist ja Võrumaa Teataja lugejad tuletasid siinkirjutajale meelde, et tükk aega ei ole ilmunud lugusid „Kalevi alt välja.” Tänan teid! Võtan neid märkusi väga tõsiselt, sest muret tekitavaid probleeme on suve kohta liialt palju.

Kooliaasta algab uue-vana ministriga

Haridus- ja teadusministeerium peaks olema kõige targem ja eeskuju näitav ministeerium, kuid?

Üle-eelmine minister on kohtu all, sest pani autojuhi oma lapsi sõidutama!? Eelmise ministri tegevust uuritakse, sest pani oma autojuhi pilte tegema. Tegelikult alustati kriminaalmenetlust hirmkallite koroonatestide soetamise pärast, mille eest lasti tuulde miljoneid maksumaksja raha.

Praegu juhib ministeeriumi kolmandat korda sellel toolil Tõnis Lukas. Ministeerium peaks sellise kogemuspagasiga ministri puhul saama hästi juhitud. Lugejad on muigelsui küsinud, kas eelmise ministri autojuht-fotograaf sõidutab ja pildistab nüüd Tõnis Lukast või andis tuhandeid eurosid maksva fototehnika kellelegi üle?

Ametid, eksklusiivsed hüved ja demokraatia

Viimasel ajal on tähelepanu pälvinud kaitseministeeriumi endise kantsleri Meelis Oidsalu kirjutis ERRi portaalis, kus mainitakse võrulase Mikk Marrani minekut RMK juhiks läbi kokkulepete. Selle kinnituseks tuleb meelde analoogne lugu riigikogu kultuurikomisjoniga, mille juhiks pidi kokkulepete põhjal saama haridusministri kohalt tagasi astunud eksminister, kuid kogemata kokkulepped ei pidanud. Võitis demokraatia, sest üks inimene leidis, et uurimise all olev inimene ei sobi isegi ministrist kõrgemale ametikohale (riigikogu komisjoni juhiks).

Kui lasta siinkohal fantaasial lennata, siis kui riigis peetakse palgal autojuht-lapsehoidjaid-piltnikke ja ehitatakse hirmkalleid klaaslagesid, siis…oleks tegu nagu mingi võlurite maaga, kus igaüks askeldab nagu ise endale paremaks peab. Kodanikud maksumaksjad visklevad kõrgete hindadega.

Kooliaasta ja Nord Pool

Kumb on tähtsam? Kas uue õppeaasta algus või Nord Pool? Üldhariduskoolidesse läheb 156 000 õpilast, esimesse klassi 14 000 last. Selge, et õpilased ja õppimine on tähtsam kui börsiettevõte Nord Pool. Kui aga elektrit ei ole või selle eest tasumine käib üle jõu, siis on Nord Pool tähtsam. Pimedas klassis õppida ei saa.

Nord Pool näitas ennast möödunud aasta detsembris ülikõrge, üle tuhande eurose megavatt-tunni hinnaga ja julgemad analüütikud nimetasid siis Nord Pooli tõsiselt haigeks. Kui hiljuti kerkis megavatt-tunni hind üle 4000 euro, siis öeldi, et nüüd on Nord Pool surnud. Tegelikult Nord Pool hoopis kehtestas elektrile veelgi kõrgema lae ja see ei ole naljakas.

Seda enam, et 1. septembriks lubatakse päevasooja napilt tosin kraadi ja mõnes kohas võivad lombid isegi jää peale saada. Talv ei jää taevasse.

Kuidas sellises olukorras panna õpilaste ja õpetajate näod särama?

Kalev Annom FOTO: Gretehe Rõõm

JUHTKIRI Kes saab, kes võtab, kes vastutab

Kes saab, kes võtab, kes vastutab

Nädalavahetusel teatasid Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, et on kõige tähtsamas kokku leppinud. Esialgu tundus, et kõige tähtsam on vastus küsimustele, kuidas Eesti edasi läheb ning mida on vaja teha, et talv üle elada. Esmaspäeva hommikuks näis, et prioriteet on juba muutunud. Pressiteated kõnelesid nüüd võrdsusest ja koostööst. Võrdsus väljenduvat selles, et igale koalitsioonipartnerile jagub viis ministriportfelli. Selleks ajaks, kui leht lugejani jõuab, peaks vähemalt osad nimedki juba teada olema. Senikaua võib süveneda erakondade pressiteadetesse. Põnevuse mõttes jäägu saladuseks, milline erakond mingi tähe taga seisab.

Erakond A võtab omale viis ministrikohta. Erakond B saab viis portfelli. Erakond C võtab valitsuses enda kanda viis ministrikohta.

Erakond A tõdeb, kui tähtis on see, et kolm koalitsioonipartnerit oleks saadud positsioonidega rahul. Erakond B meelest näitab portfellide jaotus head tasakaalu, mis aitab koalitsiooni ambitsioonikad eesmärgid ellu viia. Erakond C nimetab portfellide jaotust mõistlikuks ning oma erakonna eesmärkidega kokkukõlavaks.

Aga milleks see kõik? Kuidas sõnastavad erakonnad oma eesmärgid?

Erakond A loodab, et niiviisi jagatud ministrikohad aitavad Eestil keerulisest julgeolekuolukorrast välja tulla ja kokkulepitu ellu viia. Erakond B on konkreetsem, öeldes kindlas kõneviisis, et loodav valitsus viib ellu elektriturureformi, võtab vastu perehüvitiste seaduse muudatused, alustab üleminekut eestikeelsele haridusele ning astub samme Eesti julgeoleku tugevdamiseks. Erakond C defineerib oma sihid kõrgemalt: see on tugev Eesti – riik, mis suudab seista iseenda ning oma inimeste toimetuleku ja väärikuse eest, ning märgib, et nende prioriteet on inimeste kindlustunne.

Värsked koalitsioonipartnerid jagasid ka riigikogu komisjonides puid ja maid. A nimetab kindlaksmääratud komisjonide esimehe kandidaadid, B teatab, et teiste komisjonide esimeeste kohad lähevad neile ning C ütleb, et vastutab teatud komisjonide esimeeste ametikohtade täitmise eest.

Üldiselt kõlab see trio üsna üksmeelselt, vähemalt esialgsetes pressiteadetes. Nagu polekski omavahel kuu aega kembeldud. Küll aga jääb erakondadest väga erinev mulje. Sõnavalik peegeldab sageli sisemisi väärtusi ja tõeskpidamisi. Isegi siis, kui kirjutaja või kõneleja seda ise tähelegi ei pane. Olgu siis lugeja ja kuulaja tark ning tehku oma valikud ise, kui aeg kätte jõuab.