ARVAMUS

JUHTKIRI Ettevaatust: see on kohal!

AS Barrus koondab ja pingutab rihma FOTO: Aigar Nagel

Võrumaa Teataja suhtles pikemalt ASi Barrus tegevjuhi Martti Korgiga, kes selgitas põhjusi, miks ettevõte pidi koondama ligi poolsada töötajat. Korgi jutust kõlaski peamine: ettevõtte konkurentsivõime on ohus, selle säilitamiseks tuli astuda äärmuslik samm.

Päev hiljem kordas sama Swedbank Eesti juht Olavi Lepp Delfi Ärilehele: uus majanduskriis on reaalselt osale ettevõtetele kohal, eelkõige tootmises, kus Eesti konkurentsivõime on ohus.

See kriis ei ole kaugeltki selline, mille elasime läbi pandeemiaajal. Siis oli ränga löögi all teenindussektor, turism, söögikohad ja meelelahutus. Ellu jäid need, kes totaalse sulgemise ajal oskasid leida uue väljundi. Näiteks toidu kaasamüük, mis aitas mõnelgi pubil-kohvikul pinnale jääda. Paraku oli palju neidki, kes panid uksed jäädavalt kinni.

Nüüd on kriis tootmise ja kaupade kallal ehk proovib oma raudhammast teises sektoris. Inflatsioon närib kõigi toolijalgu. Lepal on õigus, kui ta rõhutas, et küsimus on Eesti konkurentsivõimes riigina. Eesti eksport põhineb tootmisel ja ekspordil seisab ühiskonna jõukus.

Lepp ütles, et riik oleks pidanud aitama ettevõtetel energiakulusid katta, sest kõik teised riigid ümberringi toetavad ja mittetoetamisega on Eesti pannud oma ettevõtted nõrka positsiooni. Sama palve oli riigile ASi Barrus tegevjuhil: Stenbocki maja, te ju näete, mis toimub. Tulge ettevõtlusele appi!

See, et valitsus tootmise toetamisel pole valdavalt midagi otsustanud, on lühinägelik poliitika. Eesti tööstust ei tohi lasta allavett, seda peaksid mõistma kõik Toompeal esindatud erakonnad ja sinna pürgijad. Sestap peab erilise tähelepanuga uurima, mida valimiste tuhinas lubatakse Eesti tööstuse ja tootmise toetuseks.

Ei tohi unustada, et kui väljapääsmatu olukord sunnib tööstusettevõtteid lauskoondamistele ja lõpuks sulgemisele, siis järgmisel aastal neist firmadest uuesti elulooma ei ole. Kuigi väidetavalt olevat inflatsioon pidurdunud ja näitavat vähenemise tendentsi, jääb Eesti aastane näit siiski üle 20 protsendi.

Eraisikutega pidavat olema veel kõik korras. Rõhutame: veel. Energiatoetused on kahtlemata abiks, aga siingi tuleb teha tööd selles suunas, et tagada elektrile taskukohane hind. Elanikel on märkimisväärseid sääste, kui nende maht hakkab kiiresti vähenema, siis on kuri karjas.

JUHTKIRI Iga põõsas tulistab

Reservistide puhul on oluline see, et kuni novembri lõpuni saavad nad valida endale sobiva sõjaaja väeüksuse. Võrumaa Teataja soovitab seda võimalust kasutada, ehkki selge on, et mitte igas maakonnas pole nii palju reservväelasi, et kõik kohad täita. Nii ongi kaitseväe juhataja Martin Herem öelnud, et Põlva- ja Võrumaa puhul tuleb mehi sisse tuua, sest kohalikust ressursist ei piisa. Sõjaaja väe- üksuse valimine puudutab neid reserviste, kes ei kuulu kiirreageerimisreservi ja on ajateenistuse läbinud varem. FOTO: Mil.ee

Eesti kaitsevõime tugevdamisel toimuvad praegu aastate suurimad muudatused. Nii saab otsustada selle informatsiooni järgi, mis avalikkuseni jõuab. Peamine uudis on, et kümme tuhat reservisti antakse Kaitseliidule täienduseks maakaitse tugevdamiseks.

Ikka selleks, et iga põõsas tulistaks ja võimalik vaenlane ei teaks oodata, kust samblast tuleb surmav kuul. Ehk nagu on öelnud meie sõjaväejuhid: vaenlane võib ju 96 tunniga jõuda Tallinna, kuid sealt äraminekuks pole tal mingit võimalust. Juba Vabadussõja-järgses kaitsekorralduses peeti oluliseks, et sõjalise sissetungi korral toimuks laiapinnaline vastupanu, et agressoril poleks kuskil asu.

Reservistide puhul on oluline see, et kuni novembri lõpuni saavad nad valida endale sobiva sõjaaja väeüksuse. Võrumaa Teataja soovitab seda võimalust kasutada, ehkki selge on, et mitte igas maakonnas pole nii palju reservväelasi, et kõik kohad täita. Nii ongi kaitseväe juhataja Martin Herem öelnud, et Põlva- ja Võrumaa puhul tuleb mehi sisse tuua, sest kohalikust ressursist ei piisa. Sõjaaja väe- üksuse valimine puudutab neid reserviste, kes ei kuulu kiirreageerimisreservi ja on ajateenistuse läbinud varem.

Maakaitse suurenemine 20 000 inimeseni on tohutu väljakutse Kaitseliidule. Need inimesed tuleb varustada ja siis tegelda nende väljaõppe ajakohastamisega. Maakaitse täienduse sihtgrupiks on need, kes teenisid kaitseväes alates 1996. aastast ega kuulu kiirreageerimisreservi ja kellel polnud sõjaaja ametikohta.

Eesti.ee veebikeskkonnas saab igaüks kontrollida oma staatust, mida soovitame kindlasti teha. Veel 20 päeva on võimalik kaitseväele teada anda, kus soovitakse arvel olla. Seejärel, detsembris määratakse inimesed sõjaaja allüksuste juurde.

Kaitseliidu peastaabi ülema Eero Rebo hinnangul saab selle kuu lõpus öelda täpsemad arvud, kui paljud reservistid otsustasid oma koha määratleda ja kes jätsid selle sõjaväe teha.

Eesti kaitsevägi tagab meie reservistidele koolitajad. Järgmise aasta septembrisse on planeeritud suured reserv- õppekogunemised, et üksustesse määratud inimesed saaksid üksteist näha.

Maakaitsele, mis on olemuselt kergejalavägi, tagab varustuse kaitsevägi, relvastuseks on Rootsi päritolu automaadid AK4. Sõidukid – maasturid ja mikrobussid – võetakse koormistena.