ARVAMUS

2023 = 12 kuud, 52 nädalat, 365 päeva, 8760 tundi, 525 600 minutit, 31 536 000 sekundit

Kalevi alt välja, 3. E-riik ei saa rahvaga suhelda?

KALEVI ALT VÄLJA 43 > Praegu, mil te, hea lugeja, seda kirjatööd loete, on alanud aastast kulunud juba vähemalt 172 800 sekundit, 2880 minutit ehk kaks ööpäeva. Nii, sekund sekundi haaval saab olevikust-tulevikust minevik.

Esmaspäeviti ajalehtedeta!?

Praegu oskame juba öelda, et riigiettevõte Omniva (Eesti Post) talitas tellimiskampaania keskel ootamatult järsult kojukandehindu tõstes sedavõrd lamedalt, et isegi suured lehed enam esmaspäeviti ei ilmu!? Omal ajal ilmus esmaspäeviti isegi ajaleht nimega Esmaspäev hinnaga 25 kopikat. See oli 35 aastat tagasi. Nüüd otsustas riigiettevõte ehk meile kõigile kuuluv ettevõte tõsta hinda tavapärasest lausa kaks korda rohkem. Ja eilsest esmaspäevast alates jääb seesama riigiettevõte ilma rahast, mis ta oleks saanud esmaspäevaseid ajalehti postkastidesse toimetades. Hinnatõusust oleks võinud ju aru saada, kui see oleks läinud kirjakandjate palkade tõstmiseks, sest kirjakandjad on teel paksu lume ja pakasega, hirmpalavatel päevadel ja tolmustel teedel …

Valimisloosungite sisu räägib meie elust?

Erakondade valimisloosungid annavad üpris selgesti märku, millest meie elus puudu on. Näiteks loosung: „Inimeste eest!” viitab, et lubatakse hakata seisma oma inimeste eest? Või: „Kindlates kätes Eesti!”. See paneb küsima: kas siis praegu ei ole meil asjad korras, et tuleb kindlusele rõhuda? Aga: „Päästame Eesti!”. Kelle või mille käest on tervet Eestit päästa? „Õiglane riik kõigile!”. Tundub, et riigis ei ole üldse korda jne. Valimisteni on vähem kui kaks kuud. 24. jaanuaril registreerib valimiskomisjon kandidaadid.

Valimiste-eelne aeg on parim esitamaks kandideerijatele küsimusi ja nõuda neilt sisulisi vastuseid. Tasub jälgida kandidaatide sõnavõtte ja seisukohti, et siis oleks kergem valida.

Kobarkäkid aitavad õigeid valikuid teha

Tasub meelde tuletada, milliseid kobarkäkke on poliitikud ja ametnikud teinud ja kas neil jätkub ülbust ikkagi kandideerida. 

Võrumaal on üheks tõsiseks proovikiviks Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seonduv. Tuleb küsida otse: kas Toompeale kandideerija on nõus, et inimesi (valijaid) sunnitakse oma sünnikodu maha jätma ja seda nii-öelda peenraha eest?

Korteriloomad ning talu- ja metsaloomad

Rõuge vallavolikogu möödunud aasta viimaselt istungilt jäi meelde, et Nursipalu polügooni laiendamise ebamäärane käik tõi rahvale mustad jõulud. Milline on tunne istuda oma kodutalu jõululauas teadmisega, et tuleb lahkuda ja kõik jätta?

Mustaks kujunes ka aastavahetus. Kõigis kanalites räägiti, et ärge laske ilutulestikku, sest korterikoerad-kassid ja linnalinnud kardavad pauke.

Aga Nursipalu inimeste lautades asuvad koduloomad, Nursipalu metsade loomad ja linnud peavad vastu pidama, mitte tsiviilkasutuses oleva ilutulestiku paukudele aastavahetuse mõnel tunnil, vaid palju suurematele militaartehnika tehtavatele õhku värisema panevatele kärgatustele, mis kostavad kilomeetrite taha ja mis kestavad aasta ringi!?

Nursipalu laiendamise vastu on kogutud üle 11 000 allkirja. Kas see loeb? Demokraatlikus riigis loeb!

Eestimaa Siber

Kui ligemale paarkümmend aastat tagasi omaaegne Tallinna linnapea Ivi Eenmaa Võru linnapeaks sai, siis kirjutati, et Ivi Eenmaa saadeti pealinnast Eestimaa Siberisse. Täpselt nii. Võru(maa) on Eestimaa Siber!

See meenus, kui võeti ette Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Mis viga paugutada Eestimaa Siberis, pealinnast sadade kilomeetrite kaugusel. Siin võib kauni männimetsa maha võtta ja seene- ja marjakohad pahupidi pöörata, talud purustada, isegi maanteed tavakasutusest välja lülitada. Las sõidavad ringiga.

Uued kohtumised

Ülehomme, 5. jaanuaril kell 17 on Rõuge rahvamajas kohalike kohtumine pealinna ametnikega.

Meil on õppida hiljutisest kohtuotsusest Rail Balticu kasuks maa kompenseerimise kohta Assakul, kus ühe omaniku hinnangul pidi ta   riigilt kompensatsiooni saama umbes 220 000 eurot, kuid sai 75 000 eurot vähem. Lahked lubadused ei maksnud midagi.

8. veebruaril on Virumaal kavas tuumajaama arendaja Fermi Energia kohtumine kohalikega, et tutvustada reaktorit. Sellelgi sündmusel tasub pilku peal hoida.

Kalev Annom FOTO: Gretehe Rõõm

2022 kui karm audiitor ja suunanäitaja

Anti Allas Võru linnapea FOTO: Aigar Nagel

Kätte on jõudnud 2022. aasta viimased päevad. Talvine pööripäev on juba selja taha jäetud ja vaikselt hakkame pimeduse august välja ronima. On paras aeg heita pilk möödunule ja kiigata ka uude aastasse. Pean etteruttavalt tunnistama, et esimene aus emotsioon, mis sellega seoses pähe tuleb, on soov, et uus aasta tuleks lõppevast parem …

2022. aastal juhtunut on keeruline mitte mäletada, sest paraku läheb see ajalukku aastana, mil pikkade aastate järel algas Euroopas taas täiemahuline sõda. Eriliselt julm ja halastamatu sõda. Ma ei ole kindel, kas me ikka teadvustame endale adekvaatselt Ukrainas aset leidva katastroofi suurust.

Selleks, et empaatiavõime lihas ei kärbuks, olen ikka aeg-ajalt püüdnud kujutada ennast olukorras, kus ise koos oma pere ja lähedastega olen nende õuduste keskel, mida meie ühine naaber korraldab Ukraina riigi ja sealse rahva kallal.

Ausalt öeldes on seda äärmiselt raske isegi ette kujutada, mis siis veel rääkida sellest, kui pidanuksime juba kümme kuud iga päev reaalsuses selle keskel elama ja surema. Eriliselt jõhkraks teeb selle sõja meie naabri argpükslus ja terror tsiviilelanike kallal.

Anti Allas Võru linnapea FOTO: Aigar Nagel