Järgmisel nädalal lõpeb 23. veebruaril Eesti Vabariigi riigikogu 14. koosseisu tööaeg. Ega viimasele päevale eriti midagi jäetud ole, pigem isiklike otste kokkutõmbamine. Need, kes enam ei kandideeri, kraamivad sahtleid ja riiuleid. Teised pigistavad pöidlad siniseks, et valijad neid taas usaldaksid.

3. märtsil 2019 valitud 14. koosseisu saadikute poolt hääletas 63,7 protsenti hääleõiguslikest inimestest ehk 565 040 nimekirjadesse kantud 887 420st. Lõpetav koosseis läheb Eesti parlamentarismi ajalukku rekordarvu naissaadikutega – 28.

Nagu teatris, langeb ka Toompea lossi suures saalis kujuteldatav eesriie. Kas valijad kutsuvad oma esindajaid aplausiga veel kord kummardama? See selgub 5. märtsi hilistel õhtutundidel ja uue päeva esimesel tunnil.

Lahkuvast koosseisust jääb ripakile sadakond eelnõu, mida ei jõutudki seadusteks vormida. Seaduse kohaselt kukuvad need nüüd riigikogu menetlusest välja ja kui on soov eelnõusid edasi menetleda, siis tuleb need riigikogule uuesti esitada.

Võrumaa inimestele on oluline teada, et kohustus käsitleda riigikogus Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastast petitsiooni ei kao, vaid läheb parlamendi uuele koosseisule edasi. Riigikaitsekomisjon küll kuulab teisipäeval ära, mida on petitsiooni autoritel ja teistel huvitatud osapooltel öelda, kuid mingit sisulist otsust ei langetata. Kuidas Nursipalu menetlusega edasi minnakse, sõltub järgmise valitsuse ministritest. Protsessi seiskamise võimalus on kaduvväike isegi siis, kui võitma peaks erakond, kellele miski sellist edu praegu ei ennusta.

Teine mitte ainult Võrumaale, vaid kogu Kagu-Eestile ja meie metsatööstusele oluline seadusakt, metsanduse arenduskava (MAK), peab minema uuele ringile. Selle eelnõu teekonda võiks piltlikult võrrelda Eesti taadi koormavankriga, mille ette on rakendatud luik, haug ja vähk. Ainult ennemuistse jutu nüüdisajastatud variandis on neid tegelasi vankri ees mitte ainsuses, vaid mitmuses. Jääb saladuseks, kuidas see dokument võiks saada heakskiidu, kui arutelul osaleb rohkelt osapooli, kellel on vastandlikud huvid. Sellistel puhkudel on ilmne Winston Churchillile omistatava ütluse sisu: „Demokraatia pole vigadeta, kuid midagi paremat ei ole selle asemele leitud”.

Staažika riigikogulase, Tartu ülikooli arhiivinduse emeriitprofessori Aadu Musta iseloomustusel on isegi ülikooli professor riigikogus alguses õpipoiss. Meid aga huvitab, kas need, kes seal olid ja nüüd uuesti kandideerivad, on vahepeal saanud meistriteks.

Mida siis õigupoolest kolmapäeval-neljapäeval Võrumaa inimestele seoses kaitseväe Nursipalu harjutusala planeeritava laiendamisega lubati või ei lubatud? Kohtumiselt peaministriga jäi meelde, kuidas ta lükkas tagasi väite, et valitsus püüab Nursipalu harjutusvälja laiendamise ülepeakaela 18 kuuga käima panna. Heakene küll, kui mitte 18 kuuga, siis kas 24 kuuga? Paraku ei võta valitsus Nursipalu küsimuses kiirust maha, vaid pigem lisab juurde. Piltlikult toimub teerulli timmimine.

Kaitseminister Hanno Pevkur tunnistas, et plaan on tänase-homse jooksul teada saada, millised on võimalused seaduse muutmiseks ning siis läbi arutada, kas muudatused saaks heaks kiita veel riigikogu praegune koosseis. Peaminister Kaja Kallas pidas kiiret edasiliikumist võimalikuks, kui seadust tuleb muuta mõne sõna või lause võrra. Märksõna on igal juhul „kiire“.

Silmas peab pidama sedagi, et ei kaitse- ega peaminister rääkinud midagi Nursipalu laienduse võimalikust ajagraafikust. Võrumaa Teataja oletab, et polügooni laiendus on otseselt seotud uute soetatud relvade saabumisega Eestisse. See peaks juhtuma 2025. aasta algul. Seega tuleks selleks ajaks Nursipalu harjutusvälja laiendamine vähemalt käima lükata. Ehk inimesed n-ö jalust ära saada.

Tänasel arvamusküljel on avaldatud neli punkti, milles valitsuse esindajad omavalitsusjuhtidega kokku leppisid. Üks neist, mis puudutab alternatiivsete kohtade analüüsi, on juba avaldatud. Selles punktis, mis puudutab otsuse tegemist, on alanud kiire sebimine, tuli on tõesti takus.

Küsimus on nüüd selles, mis ja kuidas edasi? Võrumaa apell (avaldame täna selle täieliku teksti) jääb tulevikus Nursipalu loo uurijatele ajalukku talletunud näiteks kodanikuühiskonna toimimisest. Mingit märgatavat mõju otsustajatele sellel ei olnud.

Ei tahaks nii öelda, aga neil, keda ähvardab kodust ilma jäämine, oleks arukas valmistuda halvimaks. Isegi Võrumaa Teataja kaudu on pakutud Eesti tippadvokaadi abi inimestele oma õiguste eest seismiseks. Häid näpunäiteid leiab Maalehest. Omanike keskliidul on suuri kogemusi kodude võõrandamise juhtumites ja nemadki ei keela oma abi.

MTÜ Meie Nursipalu võiks nüüd pidada rehnutti, mis võimalused protestiks on veel jäänud. Kauksi Ülle ettepanek on kutsuda kokku Võro Kongress, et ühiselt seista piirkonna huvide eest. Samamoodi peavad koduomanikud lauale tõstma kõik variandid, kuidas nemad saaksid oma eluga edasi minna, kui sellega jätkamine Nursipalu aladel muutub võimatuks.