Kaks Rõuge valla meest, kellega Võrumaa Teataja paar päeva tagasi vestles, kinnitasid juba varem tekkinud kahtlust, et praeguse Rõuge valla probleemid pandi idanema 2017. aasta haldusreformiga. Mehed meenutasid nõukogudeaegset Rõuget, mis oli juba iseenesest mammutmajand, kus sageli aeti traktor töökäsuga sovhoosi Eesti-poolsest servast tööle Läti piiri äärde ja õhtul tuli veel tagasi sõita. Samanimelises külanõukogus asunud sovhoosi suurus oli 14 700 hektarit, pea kolmandik rohkem kui Nursipalu harjutusväli koos oma laiendusega.

Kohalikud möönavad, et Rõugel läks vallana võrreldes naabritega hästi, kuid probleemid tekkisid siis, kui haldusreformi käigus hakati vaesemaid naabreid Rõugega liitma. Paraku on elus nii, et vaesust liites rikkust ei saa ja kehvemas seisus vallad viivad ka asisema taseme alla. Nii Rõuge puhul juhtuski ja energiahindade tõus oli vaid kiirendajaks.

Kahe otsaga abi on ka Rõugele eraldatud 500 000 eurot avanssi võlgnevuste klaarimiseks, sest see tuli eelseisvate kvartalite arvelt. Omavalitsustegi puhul kehtib sama, mis inimese hakkamasaamisel. Suu tuleb seada sekki mööda, hoida kulud ja tulud tasakaalus, laenata vaid suurema eesmärgi nimel ja täie teadmisega, et ollakse suuteline kohustusi täitma.

Mida teha nüüd, kui majandusraskused on saanud ilmseks? Tõenäoliselt tuleb palgata saneerija, karm audiitor-raamatupidaja, kes pisaraid ei usu ning olles majanduslikust seisust pildi saanud, ütleb, kust tuleb kärpida. Üle tuleb vaadata töötajate koossseisud. Võibolla välja vahetada valla juhtkond. Hakata sulgema viimaseid kogukonna kooskäimiskohti, nagu praegu on käsil, pole hea mõte.

Pole võimatu, et karmil kokkuhoiuajal peab vald tunnistama, et tema pakutavate teenuste tase halveneb ning pikeneb vallaga asjaajamiste tähtaeg. Muidugi ajutiselt, kuni jälle kindel pind jalge alla saadakse.

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik vastas Võrumaa Teataja küsimusele, et omavalitsus võib taotleda riigilt saneerimisabi, mis tähendab, et riik tuleb erapooletu pilguga appi ja aitab leida lahendusi raskest finantsolukorrast välja tulemiseks. Ptotsess võib lõppeda finantsabi andmisega, aga see selgub alles lõpus n-ö viimase rehkendusena ja selle andmise otsustab valitsus.

KALEVI ALT VÄLJA 43 > Praegu, mil te, hea lugeja, seda kirjatööd loete, on alanud aastast kulunud juba vähemalt 172 800 sekundit, 2880 minutit ehk kaks ööpäeva. Nii, sekund sekundi haaval saab olevikust-tulevikust minevik.

Esmaspäeviti ajalehtedeta!?

Praegu oskame juba öelda, et riigiettevõte Omniva (Eesti Post) talitas tellimiskampaania keskel ootamatult järsult kojukandehindu tõstes sedavõrd lamedalt, et isegi suured lehed enam esmaspäeviti ei ilmu!? Omal ajal ilmus esmaspäeviti isegi ajaleht nimega Esmaspäev hinnaga 25 kopikat. See oli 35 aastat tagasi. Nüüd otsustas riigiettevõte ehk meile kõigile kuuluv ettevõte tõsta hinda tavapärasest lausa kaks korda rohkem. Ja eilsest esmaspäevast alates jääb seesama riigiettevõte ilma rahast, mis ta oleks saanud esmaspäevaseid ajalehti postkastidesse toimetades. Hinnatõusust oleks võinud ju aru saada, kui see oleks läinud kirjakandjate palkade tõstmiseks, sest kirjakandjad on teel paksu lume ja pakasega, hirmpalavatel päevadel ja tolmustel teedel …

Valimisloosungite sisu räägib meie elust?

Erakondade valimisloosungid annavad üpris selgesti märku, millest meie elus puudu on. Näiteks loosung: „Inimeste eest!” viitab, et lubatakse hakata seisma oma inimeste eest? Või: „Kindlates kätes Eesti!”. See paneb küsima: kas siis praegu ei ole meil asjad korras, et tuleb kindlusele rõhuda? Aga: „Päästame Eesti!”. Kelle või mille käest on tervet Eestit päästa? „Õiglane riik kõigile!”. Tundub, et riigis ei ole üldse korda jne. Valimisteni on vähem kui kaks kuud. 24. jaanuaril registreerib valimiskomisjon kandidaadid.

Valimiste-eelne aeg on parim esitamaks kandideerijatele küsimusi ja nõuda neilt sisulisi vastuseid. Tasub jälgida kandidaatide sõnavõtte ja seisukohti, et siis oleks kergem valida.

Kobarkäkid aitavad õigeid valikuid teha

Tasub meelde tuletada, milliseid kobarkäkke on poliitikud ja ametnikud teinud ja kas neil jätkub ülbust ikkagi kandideerida. 

Võrumaal on üheks tõsiseks proovikiviks Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seonduv. Tuleb küsida otse: kas Toompeale kandideerija on nõus, et inimesi (valijaid) sunnitakse oma sünnikodu maha jätma ja seda nii-öelda peenraha eest?

Korteriloomad ning talu- ja metsaloomad

Rõuge vallavolikogu möödunud aasta viimaselt istungilt jäi meelde, et Nursipalu polügooni laiendamise ebamäärane käik tõi rahvale mustad jõulud. Milline on tunne istuda oma kodutalu jõululauas teadmisega, et tuleb lahkuda ja kõik jätta?

Mustaks kujunes ka aastavahetus. Kõigis kanalites räägiti, et ärge laske ilutulestikku, sest korterikoerad-kassid ja linnalinnud kardavad pauke.

Aga Nursipalu inimeste lautades asuvad koduloomad, Nursipalu metsade loomad ja linnud peavad vastu pidama, mitte tsiviilkasutuses oleva ilutulestiku paukudele aastavahetuse mõnel tunnil, vaid palju suurematele militaartehnika tehtavatele õhku värisema panevatele kärgatustele, mis kostavad kilomeetrite taha ja mis kestavad aasta ringi!?

Nursipalu laiendamise vastu on kogutud üle 11 000 allkirja. Kas see loeb? Demokraatlikus riigis loeb!

Eestimaa Siber

Kui ligemale paarkümmend aastat tagasi omaaegne Tallinna linnapea Ivi Eenmaa Võru linnapeaks sai, siis kirjutati, et Ivi Eenmaa saadeti pealinnast Eestimaa Siberisse. Täpselt nii. Võru(maa) on Eestimaa Siber!

See meenus, kui võeti ette Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Mis viga paugutada Eestimaa Siberis, pealinnast sadade kilomeetrite kaugusel. Siin võib kauni männimetsa maha võtta ja seene- ja marjakohad pahupidi pöörata, talud purustada, isegi maanteed tavakasutusest välja lülitada. Las sõidavad ringiga.

Uued kohtumised

Ülehomme, 5. jaanuaril kell 17 on Rõuge rahvamajas kohalike kohtumine pealinna ametnikega.

Meil on õppida hiljutisest kohtuotsusest Rail Balticu kasuks maa kompenseerimise kohta Assakul, kus ühe omaniku hinnangul pidi ta   riigilt kompensatsiooni saama umbes 220 000 eurot, kuid sai 75 000 eurot vähem. Lahked lubadused ei maksnud midagi.

8. veebruaril on Virumaal kavas tuumajaama arendaja Fermi Energia kohtumine kohalikega, et tutvustada reaktorit. Sellelgi sündmusel tasub pilku peal hoida.