. 
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti novembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1113 sündi, neist 550 tütarlast ja 563 poisslast.
Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist neli paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja kuus segapaari. Tallinnas registreeriti 381 sündi, Harjumaal 190, Hiiumaal 6, Ida-Virumaal 55, Jõgevamaal 21, Järvamaal 30, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 18, Pärnumaal 73, Raplamaal 23, Saaremaal 24, Tartumaal 155, Valgamaal 25, Viljandimaal 34 ja Võrumaal 23 lapse sünd.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Sel aastal saatis politsei suurimatele liiklusrikkujatele 761 musta jõulukaarti. Esmakordselt on kaardisaajate seas ka need, kes kümme või enam korda saanud kiiruskaamera hoiatustrahvi.
Politsei- ja piirvalveamet (PPA) saatis enim liiklusreegleid rikkunud inimestele musta jõulukaardi üheteistkümnendat aastat. Neli või enam liiklussüütegu on tänavu toime pannud 648 inimest. Seda on sadakond inimest vähem kui möödunud aastal. Esimest korda potsatas kaart ka nende 113 inimese postkasti, kes on saanud kiiruse ületamise eest hoiatustrahvi kümnel või enamal korral aasta jooksul.
PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on nii kaamerate kui ka politseinike fikseeritud rikkumiste statistika murettekitav, sest paraku on kiiruse ületamine Eestis kujunenud sotsiaalseks normiks ja seda rikkumist ei võeta tõsiselt.
„Musta kaardiga tuletame sõidukijuhtidele meelde, et kiiruse ületamine on üks raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste peamistest põhjustest. Kiiruseületamisega võidetud vähene aeg ei kaalu mitte mingil juhul üles raskeid või pöördumatuid tagajärgi, mida võib liikluses kiirustamine endaga kaasa tuua. Oma aega tuleb osata planeerida viisil, mis ei pane enda ega teiste elusid ohtu,“ ütles Loigo.
Kõige rohkem liiklussüütegusid pani käesoleval aastal toime 2002. aastal sündinud noormees, kes jäi aasta jooksul politseile silma 22 korral. Tema rikkumiste hulka kuuluvad muu hulgas nii juhtimisõiguseta kui ka alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine. Kõige rohkem hoiatustrahve kiiruseületamiste eest määrati 1966. aastal sündinud mehele, kellel on neid aasta jooksul kogunenud lausa 147.
Enim panid kaardisaajad toime lubatud sõidukiiruse ületamisi, muid liiklusalaseid rikkumisi ja liiklesid sõidukiga, mis polnud läbinud tehnoülevaatust. 57 korduvrikkujat põhjustasid viimase aasta jooksul kokku 64 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 22 inimest.
Kõige rohkem on kaardisaajate seas 22–31-aastaseid põhihariduse ja Eesti kodakondsusega noormehi. Kaardi saab ka 56 naist.
Kaardi saajatest enamik ehk 312 elab Harjumaal, neist 224 Tallinnas. 109 kaarti läheb Ida-Virumaale, neist 41 Narva ja 31 Kohtla-Järvele. Pärnumaale saatis politsei 72 ja Tartumaale 70 kaarti. Järgevad Lääne-Virumaa, kuhu saadeti 36 ja Valgamaa, mille elanikud said 33 kaarti.
Lehekülg 699 / 1960
