EESTI ELU

Juulis jätkusid ummistusründed Eesti veebilehtedele

Juulis jätkusid ummistusründed Eesti veebilehtedele

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) registreeris möödunud kuul 206 mõjuga küberintsidenti, poole aasta jooksul on asutus tuvastanud 1230 intsidenti, millel on olnud mõju nii süsteemidele kui ka kasutajatele.

Juuli lõpus laekus teade selle kohta, et ühe avaliku sektori asutuse IT-süsteemide uuenduste käigus jäeti avatuks teenused, mille kaudu õnnestus kurjategijatel lunavaraga krüpteerida asutuse andmed. Failide taastamise eest nõudsid kurjategijad lunaraha, mida asutuse juhtkond aga ei tasunud, sest kõik failid õnnestus taastada tänu sellele, et neist olid olemas koopiad. Siiski ei ole täna veel selge, millist kahju võisid ründajad ettevõtte süsteemidele teha ning kas ja milliseid andmeid kuritarvitada. 

Sarnaselt eelmistele kuudele jätkusid juulis rünnakud erinevatele riigiasutuste veebilehtedele. Teiste hulgas tabas 2. juulil ummistusrünne Vabariigi Presidendi veebilehte ning 7. juulil üritati masspäringutega üle koormata Tallinna lennujaama ja valitsuse veebilehte. Tänu täiendavatele riigivõrgu kaitsemeetmetele, mida RIA on alates selle aasta veebruarist rakendanud, ei ole rünnakud süsteemidele suuremat mõju avaldanud ning nimetatud veebilehed on jäänud püsti.

Kuu jooksul oli mitme olulise teenuse kättesaadavus häiritud süsteemide uuenduste, seadistusvigade või muude tehniliste rikete tõttu. Näiteks oli 18. juulil ligi viie tunni jooksul häiritud mobiil-ID teenus. 19. juuli pärastlõunal tekkisid tõrked Telia lühinumbriga helistamisel, samuti oli häiritud mobiilne parkimine. Nimetatud teenused taastusid järgmisel hommikul. 21. juulil ei olnud aga pooleteise tunni jooksul võimalik siseneda riigiportaali eesti.ee.

RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammer ütles, et olukord Eesti küberruumis on jätkuvalt vilgas. "Katsetusi halvata riigi jaoks olulise tähtsusega veebilehtede või teenuste tööd selleks, et tekitada mainekahju ning ebamugavusi, tehakse regulaarselt viimased pool aastat. Seirame pingsalt toimuvat ning oleme järk-järgult võtnud kasutusele erinevaid tööriistu selleks, et kaitsta riigivõrgus olevate asutuste (avalik sektor) veebilehtede tööd ning oluliste teenuste kättesaadavust. Iga ettevõte ja asutus peab ka ise neil päevadel väga hoolikalt jälgima seda, kas nende lahendused ja IT-süsteemid, mis aitavad asutusel toimida ning tagavad igapäevase kommunikatsiooni on töökorras ja kaitstud – ehk seadmed on uuendatud ning varasemad nõrkused likvideeritud," toonitas Tammer. 

RIA alustas möödunud kuul seitse uut järelevalvemenetlust ning tegi ühe ettekirjutuse. Menetluste eesmärk on kontrollida elutähtsat või olulist teenust osutavates ettevõtetes küberturvalisuse nõuete täitmist.

SEB selle aasta sügisest uusi õppelaene ei väljasta

SEB selle aasta sügisest uusi õppelaene ei väljasta

SEB tänavu sügisest uusi õppelaene ei väljasta, kuna huvi õppelaenu võtmise vastu on aastatega vähenenud. 

Alates 1. augustist uuenes ka senine riiklik õppelaenude väljastamise kord ning suurimaks muudatuseks on üleminek fikseeritud intressimääralt kuue kuu euriboriga seotud intressile, millele lisandub kuni 3 protsenti aastas, teatas SEB. Uuendatud tingimuste kohaselt kasvab õppelaenu maksimummäär 3000 euroni.

Luminor palub olla valvas võimalike armupettuste osas

Luminor palub olla valvas võimalike armupettuste osas

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige hinnangul on armupettus küll harvem esinev pettuse tüüp, kuid see tekitab lisaks rahalisele kahjule ka suuremat emotsionaalset stressi ja seetõttu vajab kindlasti tähelepanu. 

Armupettuse skeemi esimene pool on Kiige sõnul tavapärane. „Pettur kas võtab ise või satub ohver internetis või mõnes tutvumis- või suhtlusrakenduses kelmi otsa. Armupettuste eest ei ole keegi kaitstud, sest ohvrite seast leiab nii mehi kui naisi erinevas vanuses,“ tähendas Kiik.

„Kuigi petturid võivad suheldes rääkida meeldivat juttu ning jätta usaldusväärse mulje, jõuab varem või hiljem jutt ikka rahani. Selliseid skeeme on keerulisem läbi näha, sest ei ole ebatavaline, et suhtlus kestab pikemat aega, enne kui kelm hakkab raha küsima,” sõnas Kiik.

Raha küsimiseks võivad petturid kasutada erinevaid põhjuseid ja ettekäändeid. Kiik toob klassikaliste stsenaariumitena välja näiteks rahalised raskused, soov kohtuda, kuid puuduvad rahalised vahendid, isiklikud võlad või laenu küsimine. Samuti võidakse proovida müüa kalli hinnaga väärtusetuid asju. 

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist tõi välja, et armupettuse juures on oluline tähele panna, et petturid rõhuvad üldjuhul ohvri empaatiavõimele, aitamise soovile ning püüavad tekitada olukorda, kus ohvris tekib kaastunne. Just asjaolu, et armupettusega tekitatakse tugevaid emotsioone ning antakse lootust uueks suhteks, teeb ohumärkide tähele panemise niivõrd keeruliseks.

Uute tutvuste sõlmimisel tasub olla ettevaatlik ning mitte kiirustada. "Otsi lisainformatsiooni Googlest või muudest avalikest kanalitest. Kasuta search by image otsingut, saamaks teada, kas tema kasutatud pildid on ka mõnel teisel profiilil. Vaata põhjalikumalt uue tutvuse profiili, värskelt loodud profiilidesse tuleks suhtuda skeptiliselt. Kahtluse korral pea nõu sõprade või pereliikmetega. Väldi isikliku informatsiooni jagamist võõrastega, keda sa ei ole päriselus näinud. Ära saada raha kellelegi, keda sa pole päriselt kohanud. Ära saada võõrastele endast pilte, videoid või muud materjali, mida võidakse kasutada sinu vastu väljapressimise eesmärgil. Juhul kui oled langenud pettuse ohvriks ja kaotanud selle tõttu raha, võta ühendust politsei ja oma pangaga," soovitab Luminor. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD