. 
Päästeameti esialgse statistika järgi on tänavu kuue kuuga veeõnnetustes elu kaotanud juba 22 inimest ehk kuue võrra mullusest rohkem.
Jaanuaris oli uppumisi kaks ning veebruaris ja märtsis kummaski kuus üks. Traagiliseks muutus olukord alates aprillist, kui uppumisi oli juba kuus, millele mais lisandus seitse ja juunis viis veesurma.
Kõige rohkem inimelu nõudnud veeõnnetusi on tänavu olnud Läänemaal, kus on märja haua leidnud kuus inimest. Harjumaal on poole aastaga uppumisi olnud viis, Tartumaal neli, Hiiumaal ja Ida-Virumaal kaks, Raplamaal ning Võrumaal ja Valgamaal üks.
Alates reedest toimub nädala vältel kagupiiri lähistel õppus, mille käigus harjutab politsei- ja piirivalveamet ebaseadusliku sisserände ja sellega kaasneda võivate ohuolukordade lahendamist.
PPA kriisivalmisoleku büroo vanemkomissar Vaiko Vaher selgitas, et sündmused mujal maailmas annavad alust prognoosida, et rändesurve ja ebaseaduslike piiriületuste katsed võivad suureneda lähiajal ka Eesti suunal.
"Meil on varasemast olemas konkreetsed kriisiplaanid juhuks, kui rändesurve peaks suurenema. Viimati, veel enne viiruspuhangut, mängisime üksikasjalikult Koidulas toimunud suurõppusel läbi oma tegevused massilise sisserände korral, kuid soovime senist valmisolekut veelgi tõsta," märkis Vaher.
"Nii harjutavad nüüdse õppuse raames sadakond PPA ametnikku koos kaitseliitlastega kagupiiril ebaseaduslike sisserändajate gruppide avastamist, kinnipidamist ja menetlustoimingute läbiviimist. Samuti hõlmab õppus taktikalist jälje ajamist, relvastatud kurjategijate kinnipidamist ning lisaks ka taolise ressursimahuka sündmuse juhtimist," kirjeldas ta.
Piirialal läbiviidav õppus kohalike elanike igapäevaelu ja liiklust ei mõjuta. Küll võivad piirkonnas viibijad kohata tavapärasest enam politseijõude.
Lehekülg 833 / 1955
