EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Novembri eest tasuti riigile 1,067 miljardit eurot maksutulu">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Novembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,067 miljardit eurot maksutulu ning 11 kuuga on eelarvesse tasutud 90 protsenti planeeritud maksutulust, selgub rahandusministeeriumi ülevaatest.
Maksutulu kasvas aastaga 6,9 protsenti, jäädes aasta keskmisest kasvust väiksemaks. Kõige kiiremini kasvasid alkoholiaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu tasumised. Otseste maksude laekumist toetab kasvus püsinud palgafond, samas tarbimismaksude tagasihoidlik tase peegeldab tarbijate ebakindlust.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval riigikogus, et tänab Eestit vankumatu tähelepanu eest Ukrainale ja selle eest, et Eesti on vabaduse poolel.
Zelenskõi nimetas istungisaalis peetud kõnes sümboolseks, et Eesti ja Ukraina ajaloo vaatenurgast omandab 24. veebruar täiesti teise mõtte. „Just sellel päeval Eesti tähistab ja jääb alati tähistama oma vabariigi iseseisvumist. Just 24. veebruaril proovisid praegused Venemaa peremehed uuendada oma vana Nõukogude Liitu või Vene impeeriumit või mingit hübriidimpeeriumit, rünnates Ukrainat. 24. veebruaril me ei murdunud – me kõik, meie inimesed, meie sõbrad, kogu vaba maailm,“ ütles ta.
Zelenskõi sõnul oli Ukraina enda jaoks otsustanud hakata võitlema ning maailma vabad rahvad toetasid neid. „Keegi toetas kohe, nagu Eesti, ja ma olen teile selle eest tänulik. Keegi toetas hiljem ja me hindame ka seda. Praegu on enamus maailma ühel või teisel viisil Ukraina poolel, rahvusvahelise õiguse poolel ja Vene genotsiidse agressiooni vastu,“ lausus ta ning lisas, et 24. veebruar oleks võinud muuta ajalugu uue vabadusekaotuse poole, aga ajalugu tegi pöörde veel suurema vabaduse, sõltumatuse ja Euroopa vankumatuse poole, kui keegi ette nägi.
Zelenskõi rõhutas, kui oluline on praegu toimuv võitlus võita ning mitte ainult sellepärast, et see on võitlus Ukraina rahva, linnade ja kogukondade eest, mida Venemaa proovib muuta varemeteks. „Me peame võitma selle võitluse, mitte ainult sellepärast, et selles otsustatakse meie riigi saatus ning kõikide riikide ja rahvaste saatus, kes piirnevad Venemaaga. Selles võitluses otsustatakse, milline on praegu ning milline hakkab olema peale meid ja meie lapsi ja lapselapsi globaalne suhtumine vabadusse. Vabadus peab oskama võita, seistes vastu türanniale,“ ütles ta.
Zelenskõi lisas, et just sellepärast on Venemaa Ukraina vastu alustatud sõjal tähendus kõikide rahvaste jaoks, kes hindavad oma vabadust või kes unistavad vabaks saamisest. Ukraina president ütles, et on siiralt tänulik selle eest, et Eesti on koos Ukrainaga. “Tänan iga toetuspaketi eest, mida te annate meie võitlejatele, meie Ukraina rahvale. Ma olen tänulik relvade eest, millega te olete aidanud. Suur tänu teie initsiatiivide eest, millel tõesti on mõju kogu Euroopa kursile! Suur tänu teie otsustavuse eest, Venemaa survestamise eest ja selle eest, et agressor tunneb tõesti, et agressioonist tingitud kaotused on just temal,“ ütles ta.
Zelenskõi sõnul tuleb Venemaad kogu vabas maailmas edasi survestada. „Iga sanktsioonide vältimise skeem, mida Venemaa on kasutanud, peab olema blokeeritud. Iga vara, mida Venemaa või temaga seotud isikud on proovinud peita maailma jurisdiktsioonides, peab olema külmutatud ja kasutatud selleks, et kaitsta Ukrainat Venemaa agressiooni eest ja aidata Ukrainat uuesti üles ehitada selle sõja järel,“ märkis ta ja lisas, et iga kaitsetööstus, mis praegu on või mis võiks olla loodud Euroopas ja võiks aidata Euroopal kaitsta vabadust, peab hakkama sajaprotsendiliselt tööle.
Zelenskõi toonitas ka, et Euroopa peab vastu ainult siis, kui on ühtne. „Praegu me oleme näidanud suurimat ühtsuse taset. Ja ma olen tänulik selle eest, kuidas te kaitsete seda ühtsust, kuidas te kaitsete ühiseid huvisid. Olen tänulik Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni eest, selle eest, kuidas te aitate meie inimesi, ukrainlasi. See on samuti ühtsuse näide, tõelise euroopalikkuse näide. Ja eriti meie inimestele, kes otsisid sõja eest kaitset ja leidsid selle kaitse Eestis. Ma olen tänulik teile selle eest. Ma olen tänulik teile selle soojuse eest, teie solidaarsuse eest meiega ja loomulikult selle eest, et 24. veebruaril te valisite sõltumatu vabaduse,“ ütles Zelenskõi.
Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles riigikogu istungisaalis, et Eesti on Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu seisnud kindlalt Ukraina kõrval ja seisab ka edaspidi. „Teie võitlus on ka meie võitlus,“ ütles ta. Käimasolev sõda peab lõppema Ukraina võiduga, vaba maailma võiduga.“
Pärast kõnet tegid riigikogu liikmed istungisaalis Ukraina presidendiga ühisfoto. Kõne eel tegi Ukraina president Valges saalis sissekande külalisraamatusse ning ametlikud fotod riigikogu esimehe ja delegatsiooniga, kuhu kuulusid juhatuse liikmed, väliskomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ning Eesti-Ukraina parlamendirühma juhid.
- Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on visiidil Eestis
- Eesti inimesed kipuvad liialt vähe liikuma
- Õpetajate muutunud nõudmised tekitavad ministris hämmingut
- Tööinspektsioon avaldab kontrollitavate ettevõtete nimekirja
- Uuel aastal suurenesid mitmed Eesti Töötukassa toetused ja hüvitised
- Riigi rahanduse seis on vaatamata heitlikele aegadele stabiilne
- Peretoetuste ja vanemahüvitiste väljamaksmine võib olla häiritud
- Valitsus asub jaanuaris riigieelarve 400-miljonist puudujääki arutama
- Eesti eesmärk: Ukrainat saab üles ehitada juba ka sõja ajal
- Seakatk levib Eesti piiri lähedal
- Riigi elatisabi tõusis aastavahetusega poole võrra
- Prügi sorteerimata jätmine võib peagi tuua trahvid
- Päästeamet soovitab ülekütmist vältida
- Elering muudab elektri suurklientide võrgutasu põhimõtteid
- Ligi tuhat suurperede last jäi kingitustest ilma
- Eestis kehtib esmaspäevast abieluvõrdsus
- Karis aastavahetusel: Eesti ei tohi kunagi muutuda tupikteeks
- ERR-ist võeti maha ka "Võro stuudio"
- Selgusid Eesti kõige siledamad tänavu ehitatud teed
- Jaanuarist on lasterikka pere toetused väiksemad
- Rahahädas riik tegi vene laste eesti keele õppe toetamisele lõpu
- Uuel aastal tõusevad riigilõivud
- Miinimumpalk tõuseb 820 euroni
- Sõjarelva loovutamine vabastab edaspidi kriminaalvastutusest
- Sikkut ennustab lähiaastaks medõdede tervishoidu naasmise paranemist
- Riigikontroll keskendub aastaaruandes riigi rahandusele ja eelarvele
- Inspektsioon nõuab haiglates valvekaamerate kasutamise seadustamist
- Inglipuu heategevuskampaania täitis 2359 lapse kingisoovid
- Eesti lotomängija võitis Eurojackpotiga 140 000 eurot
- Uus mobilisatsioon võib puudutada ka Eestis elavaid ukrainlasi
- Uus aasta toob maksu- ja aktsiisitõusud ja mitmed teised muudatused
- 64 Võrumaa inimest andsid valitsuse Nursipalu asjus kohtusse
- Eesti ostab 25 miljoni euro eest droone
- Politsei kutsub pühade ajal märkama võimalikku vägivalda
- Riik tõstab veidi õpetajate töötasu alammäära
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Mullu ulatus liikluskindlustuse kogukahju 72 miljoni euroni">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Liikluskindlustuse fondi (LKF) statistika kohaselt toimus mullu Eestis 34 300 liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 72 miljonit eurot; lisaks põhjustati Eesti sõidukitega 2600 liiklusõnnetust välismaal, mille kogukahju oli 11 miljonit eurot.