EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Metsaomanikud taotlesid 3,33 miljoni euro ulatuses toetust">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.11. detsembrist kuni 28. detsembrini said metsaomanikud esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotlusi metsameetmest toetuse taotlemiseks - kokku esitati 334 taotlust kogusummas 3,33 miljonit eurot ning erinevaid hooldustegevusi planeeritakse ligi 9700 hektaril erametsamaal.
Peaminister Kaja Kallas pidas neljapäeval valitsuse pressibriifil õpetajate eelseisvast tööseisakust rääkides vajalikuks tõsta esile, et seaduse järgi streikijatele töötasu ei maksta.
Kallase sõnul on streiki kavandavate õpetajate eesmärk saavutada töötasu tõus 2027. aastaks 120 protsendini keskmisest palgast ehk streigitakse 2027. aasta töötasu nimel.
Kallase sõnul on eestlased väikese rahvana läbi ajaloo oma erimeelsused ikka kokkulepedega lahendanud. "Kuid mitte hetkeski ei sea ma kahtluse alla õiguse streikida, see on täiesti legaalne vahend õpetajate tööriistakastis," ütles Kallas.
Samas rõhutas peaminister, et streikides tuleb järgida tööseisakut reguleerivat seadust, mille üks punkt ütleb, et streigist osavõtt on vabatahtlik. Nii on Kallase sõnul keelatud ka streigi õhutamine nende poolt, kes ei tööta töötüli puudutavates asutustes. Ka peavad olema koolid streigi ajal avatud, et need, kes ei soovi streikida, saaksid tööd edasi teha.
Kallas tõi eraldi välja ka seadusepügala, mille järgi streikijatele tööseisaku ajal palka ei maksta. "Streik ei ole palgaga puhkus," ütles Kallas.
Ta avaldas kahetsust, et Eestis on jõutud streikimiseni, ühtlasi kinnitas Kallas, et ta lootis, et nii ei lähe.
Kallas rõhutas, et ta ei ole õpetajate palgatõusu vastu, vastupidi, ta on kahe käega selle poolt, kuid riigil lihtsalt pole praegu seda 50 miljonit aastas, mida nõutud palgatõus eeldaks.
"Meil on eelarves 400 miloni euro suurune auk, mis tuleb tuludega sisustada, ja seda arvestades oleks vastutustundetu võtta juurde täiendavaid kohustusi," ütles Kallas, lisades, et kui õpetajate töötasu on prioriteet, siis tuleb raha leida haridusele mõeldud vahenditest.
Kallase sõnul pole ta rahul ka sellega, et kõik ebapopulaarsed otsused kiputakse mängima vaid peaministri ja rahandusministri tegevuseks. Kallase sõnul võtab valitsus otsuseid vastu ühtselt ja on ka kollegiaalne vastutus tehtu ees.
- Keskkonnaagentuur alustab üleujutusohu ennetamise projektiga
- Balti võrkpalliliiga mängus kohtuvad Barruse ja Tartu meeskonnad
- Kaja Kallas: haridusminister peab lisaraha leidma oma ministeeriumist
- Kelmid petsid mullu inimestelt välja üle 8,3 miljoni euro
- MTA saadab sel nädalal meeldetuletusi deklareerimata tulude kohta
- Aasta algus toob kaasa suguhaiguste leviku tõusu
- Saadjärve lastud klaasangerjaid ootas jäises vees surm
- Eestis registreeriti eelmisel aastal 10 721 sündi
- Mullu ulatus liikluskindlustuse kogukahju 72 miljoni euroni
- Novembri eest tasuti riigile 1,067 miljardit eurot maksutulu
- FOTOD JA VIDEO Zelenskõi Riigikogus: tänan teid, et olete vabaduse poolel
- Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on visiidil Eestis
- Eesti inimesed kipuvad liialt vähe liikuma
- Õpetajate muutunud nõudmised tekitavad ministris hämmingut
- Tööinspektsioon avaldab kontrollitavate ettevõtete nimekirja
- Uuel aastal suurenesid mitmed Eesti Töötukassa toetused ja hüvitised
- Riigi rahanduse seis on vaatamata heitlikele aegadele stabiilne
- Peretoetuste ja vanemahüvitiste väljamaksmine võib olla häiritud
- Valitsus asub jaanuaris riigieelarve 400-miljonist puudujääki arutama
- Eesti eesmärk: Ukrainat saab üles ehitada juba ka sõja ajal
- Seakatk levib Eesti piiri lähedal
- Riigi elatisabi tõusis aastavahetusega poole võrra
- Prügi sorteerimata jätmine võib peagi tuua trahvid
- Päästeamet soovitab ülekütmist vältida
- Elering muudab elektri suurklientide võrgutasu põhimõtteid
- Ligi tuhat suurperede last jäi kingitustest ilma
- Eestis kehtib esmaspäevast abieluvõrdsus
- Karis aastavahetusel: Eesti ei tohi kunagi muutuda tupikteeks
- ERR-ist võeti maha ka "Võro stuudio"
- Selgusid Eesti kõige siledamad tänavu ehitatud teed
- Jaanuarist on lasterikka pere toetused väiksemad
- Rahahädas riik tegi vene laste eesti keele õppe toetamisele lõpu
- Uuel aastal tõusevad riigilõivud
- Miinimumpalk tõuseb 820 euroni
- Sõjarelva loovutamine vabastab edaspidi kriminaalvastutusest
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Põtrade arvukus on langenud 7000 isendini">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.FOTO: Aigar Nagel
Jahimehed täitsid lõppenud põdrajahihooajal enamuse küttimismahust, kuid täheldavad teist aastat järjest, et põtru jääb aina vähemaks ja nende arvukus on langenud 7000 isendini.