. 
Elu on täpselt nii põnev, nagu ise elad. Kui ikka tuleb mõte, et tahaks paar päeva oma loovat hinge turgutada millegi teistsugusega, tulla välja harjumuspärasest keskkonnast ja rutiinist, siis ei jää muud üle kui oma hull mõte ellu viia. Seda enam, kui maakodu, kunagine vanavanemate kodutalu, asub järvest ümbritsetuna poolsaarel, põlispuude ja ürgse looduse keskel.
Kobela rahvas juba teab – kui Boose Suurjärve poolt kostab muusikat, kui sealsed puud säravad tuledes, kui hakkab toimuma midagi ebatavalist, siis see on Rain, kes midagi korraldab. Olgu selleks siis suurelt ekraanilt kinovaatamine keset järve, meeleolukas saunaõhtu järvejääl, baar ja kinoseanss keset sulalumest vettinud lepavõsa.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Riigikogu tähistab esmaspäeval margiesitluse ja juubelinäituse avamisega 100 aasta möödumist riigikogu hoone avamisest.
Riigikogu hoonet, mis paikneb Toompea lossikompleksi hoovis, asuti arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni kavandite järgi ehitama 1920. aastal ning see avati pidulikult 12. septembril 1922.
Teadaolevalt on riigikogu hoone siiani ainus ekspressionistlik parlamendihoone maailmas. Kogu mööbel valmistati arhitektide kavandite järgi Tallinnas Lutheri vabrikus ning see pidi sobituma hoone arhitektuuriga. Riigikogu hoone vestibüüli ja istungisaali lagi tehti raudbetoonist, mis polnud tol ajal veel ehituses laialdaselt kasutusel.
Maja silmapaistvaim ruum on läbi kahe korruse ulatuv istungisaal oma sidrunkollase kumera voldilise laega, mida piirab siksakiline valge karniis, mille taha peideti valgusallikad.
Riigikogu hoone oli Eestis esimene avalik hoone, kuhu oli projekteeritud elektrisüsteem ja kus arhitektid sidusid efektsed valgustuslahendused ekspressionistliku arhitektuuriga. Saali nüüdne kujundus on taastatud algset 1920. aastate stiili järgides peamiselt sisearhitekt Leila Pärtelpoja eestvedamisel.
Lehekülg 447 / 1949
