Loomade varjupaik pelgab kassiuputust

Kui teised kassid ja koerad leiavad peagi kodu, siis Rex on varjupaiga maskott ja pidev sealne elanik.  Foto: VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIKKASSID-KOERAD • Võru kodutute loomade varjupaiga juhataja Merike Torm ütleb, et hetkel on neil Lühikesel tänaval hingetõmbepaus: varjupaigas on kuus koera ja 60 kassi ning need arvud on hullemate aegadega võrreldes madalad.

„Kasse on tavaliselt 100 ringis ootel. Nii vähe loomi pole ammu olnudki. Aga nende arvukus hakkab kohe-kohe tõusma, sest emased kassid hakkavad nüüd poegima, teateid kasside leidmisest on juba olnud ning esimesed tiined ja poegivad kassimammad ning ka kassipojad on juba varjupaika toimetatud,” märkis Torm.

Hooligem kassidest!

Võru kodutute loomade varjupaiga juhataja sõnul hüljatakse kasse rohkem kui koeri. „Kasside elu pole inimeste arvates krossigi väärt,” nentis Torm mõrult. Neid jäetakse sõna otseses mõttes suvalisse kohta surema. Torm ei toeta vastsündinud kassipoegade „merekooli saatmist”, nagu rahvakeeli nende uputamist nimetatakse ja mis on tegelikult ka keelatud. Ta soovitab pigem tegeleda ise aktiivselt loomalastele uue kodu otsimisega – läbi interneti, ajalehtede, raadio, samuti kuulutuste kaudu. Kui seda teha ei taheta või ei suudeta, siis on pigem õige loomade humaanne eutaneerimine veterinaari poolt, kui et abitud hingekesed piinlema ja saatuse hooleks jätta. See kehtib ka parandamatult haigete loomade kohta.

Comments  
  +1
Tallinn on selles suhtes hoolas ja tegutsevad hoolsasti, et kassiuputust ei tekiks, ennetavad igati ja oleks vaja eeskuju luua. On loodud kasside kohustuslik kiibistamine ja seadusega varakult paika pandud. Kes ei kiibista ja seaduskuulekas loomade pidamisel ei ole ja ei austa korda loomapidamisel ja ei arvesta kaaskodanikega, kasutatakse trahvi meetoteid. Kui loomade pidamisel ei peeta korrast kinni, teki ad suured probleemid ja ohud. Selleks ju ongi loodud vastavad distantsid, kes tegelevad ja ennetavad kasside uputusi.
  -1
Kõige suurem probleem on selliste kassiomanikega, kes arvavad, et nende isased kassid ei vaja kastreerimist. Süüdi on steriliseerimata emased kassid. Eesti inimesed arvavad, et kass peab saama elada oma loomuliku elu, nii nagu 100 a. tagasi. Samas peaks endale aru andma, et meie elukeskkond on 100 aasta jooksul muutunud ja me ei ela enam 1 km kaugusel teineteisest. Armsad inimesed, palun arvestage ka teiste inimestega ja püüdke aru saada, et me elame 21 sajandil. Haritud inimene ei kasvata kodus steriliseerimata / kastreerimata kassi, sest ta mõistab millised on tagajärjed...
  +3
Olen konnaga nous.õigel ajal tuleb nii teha et poegi ei saaks.
  0
Inimese esmane kohustus peaks olema kohene steriliseerimine ,
siis ei teki neid poegi....
  -3
kassid merekooli!
  0
Kes peab tegelema kodutute hulkuvate kasside kassipoegade pesakondadega, et need omakorda ei paljuneks. Osad pojad surevad keldritesse, mahajäetud majadesse ja osad jäävad ellu, kui söödetakse kuskilgi kodutute hulkuvate kassisöötjate poolt ja paljunevad meeletult pidevalt. Tundub, et sellest ei taha keegi rääkida.

Selle kirje kommentaarid on nüüd suletud.


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD