AJALUGU Valmis maakonna teemaplaneering

AJALUGU Neljapäev, 14. mai 2009

SÜSTEEM ❯ Läinud neljapäeval tutvustati maavalitsuses Võru maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringut. Peaeesmärgiks on olnud leida lahendused, kuidas sotsiaalsed teenused maainimestele kättesaadavamaks teha.

„Aluseks võtsime kandid, mida Võrumaal on 49. Võru linn nende hulka ei kuulu. Kandi keskusest peavad kõik elanikud 22 esmatasandi ja muud sotsiaalse infrastruktuuri teenust teatud aja jooksul kätte saama,” ütles maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringutalituse juhataja Tiiu Kutti.

Teenuste kättesaadavusega on probleeme 38 kandil. Inimestel seal kas puudub mõni esmatasandi teenus või ei saa nad seda ettenähtud aja jooksul.

„Mõniste valla Kuutsi küla on maakonnas üks kantidest, kus võib nelja teenusega probleeme tulla. Külas ei ole kauplust ja pangaautomaati. Postipunkt ja kauplusauto võivad elanike teenindamise lõpetada,” tõi Kutti näite.

Teenuste kättesaadavuse hindamisel võeti aluseks ühissõidukite liikumine. Inimesed peavad vähemalt kaks korda päevas mõistlikul ajal bussiga valla- ja maakonnakeskusse ning sealt tagasi saama. Siin on vajakajäämisi viie kandi elanikel: Noodasküla (Lasva vald), Kuldre, Urvaste (mõlemad Urvaste vald), Kaika (Antsla vald) ja Luutsniku (Haanja vald) inimestel. Näiteks Luutsnikust on hea ühendus Rõugega, kuid halb Haanja vallamajaga.

Valminud töö alusel tehakse valitsusele ettepanekud, näiteks kehtivate normide muutmiseks või täiendamiseks, teenuste kättesaadavuse tagamiseks tehniliselt uuel viisil (luues teenusekeskused), rahastamissüsteemi muutmiseks jne. Üks ettepanek puudutab ka toetuste suurendamist maakonna bussiliinidele. „Võrumaa on kupliline ala ja meil kulub transpordile ja teede korrashoiule rohkem raha,” põhjendas Kutti.

Maale teenusekeskused

Tema sõnul võiks maal välja arendada nn teenusekeskused, kus peale kaupluse on pangaautomaat, postilett, käsimüügiravimite lett, avalik internetipunkt, käsitöö müügipunkt, kohvik jne. Ääremaal võiks välja arendada nn kogukonnakeskused, kus koos seltsimajaga pakutakse nn sotsiaalse iseloomuga teenuseid (külaraamatukogu, internetipunkt, päevakeskus, lastehoid, huvitegevus, pesupesemine jne).

„Teeme riigile ettepaneku toetada nii õpilaskodude rajamist kui ka neid eraettevõtjaid, kes osutavad lapsehoiuteenust,” lisas Kutti.

Planeering on kõikides valdades läbi arutatud ja ootab maavanema kinnitust. Kui see on olemas, saadetakse planeering kooskõlastamiseks siseministeeriumi. Seejärel saab teemaplaneeringu alusel riiklikest programmidest ja Euroopa Liidust raha taotleda. Samuti on planeering alusdokument mitmesuguste projektide elluviimisel, sotsiaalse infrastruktuuri projektide hindamisel jne.

Planeering oli aprillis kõikides valdades ja maavalitsuses avalikul arutelul.

Tiiu Kutti sõnul kulus planeeringu koostamiseks ligi neli aastat. Selle aja jooksul analüüsiti andmeid, korraldati valdades kolm küsitlust ning toimus hulk spetsialistide ja omavalitsuste esindajate töökoosolekuid.