Riigikogulane vastab oma elektrikulude kohta

Foto: WikipediaKÜSIMUS–VASTUS • Alates tulevast aastast avaneb Eestis elektriturg, mis tähendab, et kõik elektri tarbijad peavad hakkama elektrit ostma vabalt turult. Sarnaselt juba praegu vabal turul kauplevate suuremate tarbijatega prognoositakse elektrikulude tõusmist kolmandiku võrra. Seoses elektrikulude suurenemisega on alates uuest aastast ette näha kõigi kodukulude ning kaupade ja teenuste hüppelist hinnatõusu.


Energiapoliitikat Eestis kujundavad seadusandluse kaudu Riigikogu liikmed. Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, millise elektrimüüja kavatsevad nad uuest aastast valida, kui palju oma kodus elektri peale kulutavad ja kas nad kasutavad ka alternatiivseid energiaallikaid. Täpsemalt olid küsimused sõnastatud nii: 1. Millise elektrimüüja kavatsete tuleval aastal valida endale teie? Miks? 2. Kui palju teil kodus kuus keskmiselt elektri peale kulub, mis kõige rohkem elektrit võtab? 3. Kas üritate ka kuidagi elektriga kokku hoida ja kasutate alternatiivseid energiaallikaid? Kuidas, milliseid?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Ma olen praegu Imatra – endise Fortumi – klient ja ega eriti nuriseda ei saa. Vahel vaidleme selle üle, et kes peaks elektrinäitusid lugema – mina või nemad. Mõne aasta eest viisid nad arvestid majast eemale ja minu kinnistult välja. Siis oli põhjuseks just see, et nad tahtsid igal ajal arvestitele juurde pääseda ja ise numbreid lugeda. Nüüd ei viitsi nad seda teha ja neil pole ka kauglugemiseks mingit tehnoloogilist lahendust, nii et korra kvartalis saadavad nad mulle paluvaid/ähvardavaid e-maile, et mina loeks. Kogu see kapindus on nii keeruliselt lukus, et kui mind parajasti kodus pole, ei suuda keegi teine peres ka seda kappi avada. Muidu olen Imatraga rahul ja kui keegi teine oluliselt paremat hinda ei paku, jään selle ettevõtte teenust kasutama.


Mingeid alternatiivallikaid ma ei kasuta, küll aga olen kõik suuremad energiasööjad kodus varustanud taimeritega, nii et tarbimine on minimaalne aegadel, kui kedagi kodus pole. Olen selle läbi saavutanud suhteliselt efektiivse tarbimisnivoo.


Kõige rohkem kulub elektrit kütte peale ja keskmine elektriarve on 250 eurot kuus.

Rein Randver (SDE): Järgmise aasta elektrituru avanemine toob meile juurde uusi võimalusi elektriga varustamises. Elektri pakkujate ja ostjate vahel läheb sagimiseks lahti selle aasta lõpukuudel. Ka mina teen oma valikud hiljem. Meie kodus on elektri tarbimine tavaline, mingit erilist elektrikulutajat ei ole. Loomulikult üritame kokku hoida, võimalusel kasutame kaasaegseid lahendusi. Teisi energiaallikaid meie majapidamises ei ole.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Ei oska vastata, sest alles nüüd sain Eesti Energialt elektronkirja, kus öeldi, et septembrikuus pakuvad nad mulle välja hulga erinevaid pakette ning selgitavad, kuidas tulevikuks endale sobiv firma ja pakett valida. Eks siis näeb. Arvan, et nii mina kui enamik tavatarbijaid võtab vastu selle, mida meie elektrihiiglane pakub ja maksab ikka nii palju, kui nõutakse. Üsna raske on nüüd hakata endale mõnda Euroopa pakkujat valima ja siis kokkuhoiule lootma.


Minu meelest on kõik need erinevad tarbijad ja eri paketid lihtsalt tarbija käest maksimaalse teenustasu kättesaamiseks ning kui ka mõne puhul tekib hetkeline kokkuhoid, siis edaspidi võib olukord hoopis vastupidiseks muutuda. Andku mulle, firmad, andeks, kuid tarbijasõbralikku suhtumist pole ma veel ühegi teenusepakkuja puhul kogenud. Ikka on mängus võimalikult suur kasumimarginaal ja võimalikult kõrge hind tarbija jaoks.


2. Toon näiteks omaenda korteri juulikuu elektrikulu. Elektrienergia 1,70 eurot, võrgutasu 2,67 eurot ja taastuvenergia tasu koos aktsiisiga 0,76 eurot. Käibemaksuga kokku 6,70 eurot. Kõige rohkem energiat kulub külmkapile ja elektripliidile.


3. Minu meelest pole Eestis ammu enam mõtet midagi kokku hoida. Praegu hoiavad tarbijad kokku, Eesti Energia aga vaatab, et oodatud kasumit kätte ei saa ja paneb varsti hinda juurde. Ja nii see hinnaralli käib. Põhimõte on üks: rahvalt on vaja raha kätte saada. Kapitalism ei halasta, lihtrahvas rikkaks saada ei tohi …

Tarmo Tamm (Keskerakond): Tänaseks päevaks ei ole veel otsustanud, millise elektrimüüja tulevaks aastaks endale valin. Tunnistan ausalt – ega ei teagi, kelle vahel tuleb valida ja loodan, et elektrimüüjad hakkavad ise aktiivselt pakkumisi tegema ning siis on ka lihtsam valikut teha.
Kuu elektriarve jääb keskmiselt 50 euro kanti ja põhilise osa arvest võtab elektriküte. Elektrikütte teeb odavamaks see, et kasutan nii õhksoojuspumpa kui ka õhk-vesisoojuspumpa. Sellisel moel on võimalik oluliselt elektriarvelt kokku hoida ja kasutegur on kusagil neli-viis korda. Samuti aitavad elektrit säästa ka liikumisandurid ja hämarlülitid. Kõige parem säästmine on see, kui valgustid ei põle nendes ruumides, kus kedagi parajasti ei viibi.


Uue aasta alguses tabab kindlasti inimesi uus hinnatõus ja paljudele kujuneb see suureks probleemiks.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Olen suhteliselt konservatiivne tarbija. Hea, et tekib valik, aga mina esimese hooga elektrimüüjat vahetama ei kiirusta. Las uued tulijad kõigepealt tõestavad ennast. Minu maja keskmine elektritarve on ligikaudu 150 eurot kuus.


Meil on majal maaküte. See on küll üks säästlikumaid kodukütmise võimalusi, aga siiski kulub elektrienergiat omajagu. Maja ehitades pidasin silmas, et tuleviku energiakulu oleks võimalikult madal. Tundub, et see on õnnestunud.


Enda harjumuste muutmine on kõige keerulisem. Ikka juhtub, et ununeb mõni valgusti põlema või läheb poolikult täidetud pesumasin tööle. Ka öise elektri, mis on odavam, tarbimises näen enda puhul veel arenguruumi.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Ilmselt jätan sama – Eesti Energia. Sest suurt vahet pakkumistel ei tule ja probleem pole elektri hinnas, vaid võrgutasus. Laias laastus on ju siis üks kolmandik elektritasu ja kaks kolmandikku võrgutasud. Ja need on METSIKULT suured. Seda sõna võib tõesti siin kasutada ja seda ei kasuta elektriarvet tasudes vaid mina üksi. Paljud teevad seda.


2. Kuus kulub 40–45 eurot. Kõige rohkem võtab elektrit ikka kodutehnika – elektripliit, elektriboiler, külmikud ja teised väiksemad pudinad.


3. Kasutame säästupirne – praktiliselt kõik. Jälgime, et ilmaasjata kuskil tuli ei põleks. Kasutame ka kohtvalgusteid.

Urmas Klaas (Reformierakond) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Ülo Tulik (IRL) ei vastanud.