Eesti ühiskond on harjunud streikijaid naeruvääristama, kuna nad nõuavad endale hüvesid kellegi teise arvelt, ent õpetajate puhul on tegemist meeleheitega, sest juba aastaid on neile lubatud keskmist palka, aga seni pole lubadustest kaugemale jõutud.

Hariduse vallas on Eestis juba aastaid käinud sõnad ja teod üksteisest lahus. Kui sõnades on peetud haridust kõige olulisemaks prioriteediks, millel tugineb Eesti majanduslik areng, inimeste heaolu ja kaitsevõime, siis tegelikus elus on õpetajaamet üks kehvemalt väärtustatud ameteid. Näiteks politseinikel, kellelt ei nõuta reeglina kõrgharidust, on keskmine palk mitu korda kõrgem kui õpetajatel. Kehv palk omakorda jätab koolidesse tööle sellised inimesed, kes tegelikult pole seal töötamiseks sobilikud.

Läheneva õpetajate streigi valguses on häbiväärne, et õpetajad on ainsad, kes valutavad südant hariduse tuleviku pärast. Streigi taga võib näha küll kitsalt õpetajate soovi kaubelda välja omale soodsaid tingumusi, ent tegelikke olusid arvestades võib praeguseid aktsioone pidada kerjamiseks. Riigi seisukohalt on häbiväärne, et õpetajad ‒  maa sool ja sõnades kõige prioriteetsemad töötajad ‒ peavad endale sissetulekut kerjama. Häbiväärne on ka see, et äraelamiseks peavad õpetajad töötama ülekoormusega ja tegema ületunde. Õpetajale väärilise palga maksmine peaks olema Eesti-suguse väikese riigi esmane prioriteet ja auasi. Aluseks võiks võtta näiteks kõrgharidusega ametnike palga ministeeriumides või muudes riigiasutustes.

Eesti ühiskond peab julgema endale tunnistada, et õpetajate palk pole väike mitte seetõttu, et nad teevad kehva tööd, vaid seetõttu, et nad on olnud liiga head ja tolerantsed omale tingimuste kauplemisel. Õpetajad on teinud oma igapäevast rasket ja vastutusrikast tööd, selle asemel et käia kusagil platsidel piketeerimas või parlamendisaalides lobistamas. Nad on uskuma jäänud üha uusi ja uusi ilusaid lubadusi, mille järgi peaks sissetulek kohe-kohe Eesti keskmiseni jõudma. Tänapäeva karmis maailmas tallatakse sind sellise järeleandlikkusega lihtsalt jalge alla.