KÜSIMUS–VASTUS • Võrumaa Teataja küsis seekord Lõuna-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt arvamust viimasel ajal kogu maailmas palju kõneainet tekitanud rahvusvahelise võltsimisvastase kokkuleppe ehk niinimetatud ACTA kohta. Wikipedia andmetel on ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement) ehk võltsimisvastane kaubandusleping mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Salastatud leppe kavandi paljastas 2008. aastal WikiLeaks ja sellest ajast on leping kutsunud esile palju kodanikeühenduste kriitikat. Lepingu lõppversioon valmis möödunud aasta 15. aprillil.

Leping näeb ette rahvusvahelised standardid autoriõiguse rikkujate karistamiseks, et võidelda võltsimise, piraatluse ja teiste intellektuaalomandivastaste kuritegudega. Ennetavate abinõudena on pakutud välja vangistust ja trahve. Lepingu mõjul hakkavad internetiteenuse pakkujad jälgima internetikasutajate tegevust, sest vastutus kasutajate tegevuse eest laieneb teenusepakkujatele.
Eesti valitsus kinnitas 24. jaanuaril, et pole ACTAt veel arutanud ega tea, kas see Riigikogu heakskiitu vajabki. Eestis vastutab ACTA eest välisministeerium. Hiljem on väidetud, et ACTA Riigikokku saatmise otsustab välisminister Urmas Paet.

Laupäeval, 11. veebruaril toimuvad ülemaailmsed ACTA-vastased meeleavaldused, Eestis korraldatakse need Tallinnas ja Tartus.

Küsisime: 1. Kas Eesti peaks ühinema võltsimisvastase kaubanduslepinguga ACTA, mis piirab internetivabadust? 2. Kas teie olete internetist filme alla laadinud ja kuidas sellisesse tegevusse suhtute?

Valdo Randpere (Reformierakond): Ma ei oskagi öelda, kas Eesti peaks ühinema ACTAga või mitte. Põhimõtteliselt on kõik selles kajastuvad sätted meie seadustes juba olemas ja seega ei muuda ACTA iseenesest mitte midagi. Oma üllatuseks olen aga avastanud seoses ACTA ümber toimuva meluga, et paljude inimeste jaoks on sõnavabadus või siis „internetivabadus” sünonüümid õigusele varastada ja teisi inimesi anonüümselt sõimata. Sellega ei ole ma päris kindlasti nõus ja leian, et autoriõiguse eiramine on täpselt samasugune kuritegu kui iga teine vargus. Mis puudutab mu enda kombeid, siis ei ole ma ebaseaduslikult filme internetist alla laadinud.

Tarmo Tamm (Keskerakond): ACTA leping on võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping, mille eesmärk on luua ülemaailmne õiguslik raamistik intellektuaalomandi kaitseks ja võitlus piraatkaubandusega. Iseenesest on tegemist lepinguga, mis peaks täitma õilsaid eemärke, aga samas piirab see sõnavabadust ja teadmiste levikut ning pidurdab tehnoloogia progressi.

Europarlamendis hääletamisel jäid lepingu toetajad vähemusse ja see leping kätkeb endas mitmeid ohte. Kui see seadustatakse, annab see kõigile internetiteenuste pakkujatele õiguse ja kohustuse alustada jälitustegevust. Seega on tegemist kohtu pädevusse kuuluva tegevuse massilise laiendamisega.

Senisele informatsioonile tuginedes ei toeta ma, et Eesti selle leppega ühineks.
Ise ei ole internetist filme alla laadinud ja ka põhimõtteliselt ei toeta sellist tegevust. Paistab, et head lahendust ei ole olemas ja selline salajane vargus internetiavarustel toimub paraku edasi.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Minu arvates on kõmu selle võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) ümber üle paisutatud. Intellektuaalne omand, nagu iga teine omand, vajab kaitset ja ACTA näol on tegu parimate praktikate kogumiga intellektuaalomandi kaitse vallas.
Justiitsministeeriumis tehtud analüüsi järgi ei sisaldu ACTA lepingus Eesti õiguskorra jaoks seni tundmatuid põhimõtteid. Enamus tingimusi, mida ACTA seab, on Eestis juba kehtivas õiguses ühel või teisel kujul olemas. Lepingu liikmesriikidele on jäetud ka küllaldane ruum oma siseriikliku õiguse kujundamiseks ja kui on vajalikud teatud täiendused või parandused, siis nende tegemisel saab Eesti lähtuda oma põhiseaduslikest väärtustest, sealhulgas isikute põhiõigustest ja -vabadustest.

Filmide ja muusika allalaadimine ei kuulu minu tegevuste hulka. Ausalt tunnistades ei ole mul õrna aimugi, kust ja kuidas seda teha. Muusikat kuulan ikka raadiost või cd-plaatidelt ja filme vaatan televiisorist. Kuna eelistan kuulata peamiselt Eesti artiste, siis olen ka täiesti teadlikult ostnud originaalloomingut. Nii saan anda oma väikese panuse nende sissetulekutesse.

Kõik inimesed peavad loogiliseks, et tehtud töö eest saab palka. Sama peab kehtima ka loomingulise tegevuse kohta. Muusika ja filmide illegaalse allalaadimise kõige kurvem tagajärg ongi see, et autorid jäävad ilma oma tööga välja teenitud tasust. Lisaks tuleb mainida, et meile, tarbijatele, muudab selline piraatlus filmilaenutuse kallimaks ja valiku väiksemaks, sest sellise teenuse pakkujaid jääb aina vähemaks, kuna äri ei tasu ennast enam mingil hetkel ära.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Muidugi ei peaks Eesti selle jubeda ACTA leppega ühinema, kuid me teeme seda kindlasti. Ma kardan, et Riigikogus hakatakse saadikutele survet avaldama, et paber saaks enamuse heakskiidu. Oleme ju Euroopa Liidu pailaps ja täidame alati Brüsselist ette antud plaani vähemalt 110 protsenti. ACTA tähendab Euroopa Liidu toetust suurfirmadele, kes muretsevad oma saamata jäänud kasumi pärast. Nüüd see kasum antakse neile tagasi, kuid kahjuks tehakse seda avalikkuse arvelt. Võiks ju nuhelda firmasid, kes koopiaid levitavad, mitte aga tavalist internetis rändajat ja info otsijat. Ei maksa unustada, et ACTA puudutab ka koopiaravimeid, Hiina odavaid rõivaid ja raadioaparaati teie töölaual. Kui toas töötab keegi veel peale teie, pole teil õigust tasu maksmata tal raadiost laule kuulata lasta.

2. YouTube on minu lemmikportaal ja käin seal igal õhtul hulkumas. Minu meelest on see tõeline tänapäevane rahvakunsti kanal, kuhu igaüks võib omaenda laulu, pildi, luuletuse, video üles panna ja lasta teistel seda tasuta nautida. Miks peaks selle lõbu rahvalt ära võtma? ACTA püüab seda teha. Mis kõige hullem, sedasama ACTAt ja tema sisu hoitakse maailma avalikkuse eest (ehk orjade eest, kes orjapidajate tulud peavad kinni maksma) kõige suuremas saladuses.

Rein Randver (SDE): Võltsimisvastase kaubandusleppe ehk ACTAga seotud küsimused on viimasel ajal olnud väga aktuaalsed. See puudutab paljusid, sest leppe eesmärk on luua rahvusvaheline standard piraatluse ja võltsitud toodete vastases võitluses ning intellektuaalomandi kaitses. Läbirääkimisi leppe üle on peetud aastaid, kuid avalikkus on protsessist kõrvale jäetud. Ka Riigikogu ei ole saanud asja sisuliselt arutada. Arvan, et teemaga tuleks edasi liikuda ja analüüsida leppe sisu, kaasata eksperte, arutada asja komisjonides.

Ise ei ole internetist filme alla laadinud, soovitan seda ka teistel mitte teha.

Inara Luigas (Keskerakond): 1. Isiklikult arvan, et Eestis on diskussioon ACTA kohta alles algatatud ja eeldan, et selle teemaga toimub arutelusid veel mitmeid. Selline lähenemine annab esiteks parema ülevaate kõiges, mis toimub kaubanduslepinguga globaal-sel tasandil, teiseks vajaliku informatsiooni. Samuti elanike seisukoha selles küsimuses. Loodan, et ACTA kohta ei tehta Eesti riigis otsuseid mitte valitsuse tasandil, vaid et selle teema ja otsustustega tegeleb ka Riigikogu. Seetõttu ongi vajalik suurem arutlus meedias. Aga kindlasti soovime kuulata ka ekspertide arvamusi ja analüüse selle kohta.

Kindlasti peab kuidagi reguleerima ja kaitsma intellektuaalomandit, selle kõige paremas tähenduses. Teiseks pean aga väga oluliseks, et internetipõhine materjal ja meelelahutus oleks rohkem reguleeritud ja teinekord ka kättesaamatu. Pean silmas seda pahet ja vägivalda, mida internet meile pakub.

2. Isiklikult pole filme alla laadinud. Aga tuttavate seas on neid küll. Tean sedagi, et mõned teevad allalaetud muusika ja filmidega ka äri. Seega – asja reguleerimine ei tee paha.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kõik räägivad ACTAst ja paraku mulle näib, et eriti ei saadagi aru, millega on tegemist. Käib järjekordne hüsteeria õhutamine, sedakorda stiilis „halb ACTA”.

Süveneme korraks. Pean vajalikuks rõhutada, et ACTA lepingus ei sisaldu Eesti õiguskorra jaoks seni tundmatuid põhimõtteid. Enamus tingimusi, mida ACTA seab, on Eestis juba kehtivas õiguses ühel või teisel kujul olemas. Paneme tähele, et praegu kehtivad Eesti seadused on rangemad kui ACTA. Mingit internetivabadust ei piirata, küll organiseeritakse stiihiat.

Ei ole mingit alust meedias väljendatud eraelu puutumatusega seotud hirmudel. Lepingu artikkel 4 määratleb selgelt eraelu puutumatuse ja teabe avalikustamisega seotud sätted. Artikliga 27 tagatakse õigusrikkumiste menetluste kohaldamisel põhiõigused nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele.

Väärtegude kuritegudeks muutumist ACTA jõustumisega ei ole ette nähtud.

Lepingu liikmesriikidele on jäetud küllaldane ruum oma siseriikliku õiguse kujundamiseks ning kui on vajalikud teatud täiendused või parandused, siis nende tegemisel saab Eesti kindlasti lähtuda oma põhiseaduslikest väärtustest, sealhulgas põhiseadusega tagatud isikute põhiõigustest ja -vabadustest.

ACTA näol on tegu parimate praktikate kogumiga intellektuaalomandi kaitse vallas. Mida rohkem riike ACTAga ühineb, seda parem ja kasulikum Eesti ettevõtjatele, kes infotehnoloogia valdkonnas tegutsevad ja seda parem ka meie loojatele. Sest seda paremini on nende intellektuaalne omand kaitstud ning seda kindlamini laekuvad tasud ja loomulikult ka riigimaksud.

Nendel harvadel aegadel, kui mul on aega filmi vaadata, teen seda Elioni kodukino vahendusel.

Ülo Tulik (IRL): ACTA on tõsine teema ja sellega kaasnevat tuleb väga põhjalikult käsitleda. ACTA osas seisab ees lai ja sisuline arutelu. ACTA sisu ja tagajärjed peavad meie e-riigi jaoks olema selged, et mitte pärssida internetialast innovatsiooni. See ei tohiks põhjustada negatiivset mõju senisele internetivabadusele.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Võltsimisvastasele kaubanduslepingule ACTA pooldamiseks ja vastasseisuks on palju arvamusi. Samas on suured riigid selle lepinguga ühinenud nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat, väidetavalt kuidagi salaja. Isiklikult soovin sellel teemal rohkem informatsiooni, enne kui otsustan „poolt”- või „vastu”-seisukoha. Meil on võimalik lähiajal kuulata Euroopa Parlamendi saadiku Oviiri selleteemalist ülevaadet. Pärast seda on kindlasti lihtsam otsust langetada.

Pean ka märkima, et riigikogulaste arvutitesse tuleb massiliselt ühesuguse tekstiga kirju ACTA vastu. Selline käitumine on vähe veenev, aga protestiks muidugi sobiv.

Ausalt – ei ole ühtegi filmi internetist alla laadinud. Suhtun sellesse teemasse nii, et meie kiirelt arenevas maailmas peab iga looming olema kaitstud. Kuidas, selleks tuleb leida sobivad lahendused loojatele, vahendajatele ja loomingu tarbijatele.

Kalvi Kõva (SDE): Pean ütlema, et seoses ACTAga on üleval palju segadust ja vastuseta küsimusi. On neid, kes näevad selles suuri ohtusid isikute põhivabadustele, kui ka neid, kes peavad seda üsna kasutuks dokumendiks. Enne suurema selguse saamist ei hakka mina nii-öelda poolt valima. Tõeteri on nii siin kui seal. Tõsiasi on aga see, et ACTAga seoses pole toimunud Eestis sisulist arutelu, rääkimata sellest, et valitsus oleks toonud küsimuse parlamenti või tema Euroopa Liidu asjade komisjoni. Valitsuse tasandil on ACTAt menetletud läbipaistmatult ja selles osas jäetud ka avalikkus informeerimata. ACTA praeb kuskil ja Riigikokku on tunda ainult kõrbelõhna. Kui leping jõuab parlamenti, kujundan oma seisukoha pärast dokumendi igakülgset analüüsimist.

Filmide allalaadimisega pole kunagi tegelenud, kuna mul puudub selleks lihtsalt tahtmine ja aeg.

Priit Sibul (IRL): Tuleb tunnistada, et ACTA osas on praegu küsimusi rohkem kui vastuseid. Seega on sel teemal vaja põhjalikku diskussiooni, kuhu tuleb kaasata ka Eesti IT-eksperdid. ACTA sisu ja mõjud peavad meie e-riigi jaoks olema selged, et mitte pärssida internetialast innovatsiooni ning kahjustada Eesti internetivabadust.