Võmmorski tulistamisest, kus hukkus kaitsepolitsei ametnik Tarmo Laul ja kohalik talupidaja Ago Ursel Waaks, on möödunud täpselt üks aasta, ent küsimusi seoses juhtunuga on endiselt rohkem kui vastuseid.

Nagu selgus neljapäeval Tartu kohtumajas alanud protsessil, ei kuulu Ago Ursel Waaksi poeg Peeter nende hulka, keda süüdistatakse laiaulatuslikus relvakaubanduses. See tähendab, et küsitav on ka tema Võmmorski kodu läbiotsimise vajadus.

Küsimusi lisab asjaolu, et politsei on salastanud juhtunu kohta koostatud sisekontrolli aruande. Teada on ainult nii palju, et vahetult pärast õnnetust kaotas oma koha Võru politseijuht Tauno Klaar. Teatavasti oli just Võru politseijaoskond vastutav kaitsepolitseinike julgestamise eest Võmmorskis, ühtlasi oli üldteada Ago Ursel Waaksi ettearvamatu loomus. Oma iseloomuomaduste tõttu oli Ago Ursel Waaks välja arvatud ka kaitseliidust.

Küsitav on ka see, kuidas lasid neli noort politseiametnikku ühel 56aastasel talumehel enda pihta niiviisi tulistada, et kokku kolm ametnikku sai haavata ja hiljem üks suri. Teadaolevalt võttis Ago Ursel Waaks relva välja politsei teadmisel.

Kuivõrd Peeter Waaks ei võtnud omaks süüdistust relva lohakas hoidmises, sest relvakapp oli suletud ja avatav ainult kahe võtmega, tekitab küsimusi, kuidas politseinikud ja tema isa relva ikkagi kapist välja said? Kahetsusväärsel kombel polnud läbiotsimise ja võetuse juures ei manukaid ega advokaati. Manukate nõude jättis seadusandja läbiotsimise puhul välja 2004. aastal, kui senise kriminaalkoodeksi asemel võeti kasutusele karistusseadustik. Manukate nõude puudumine omakorda võimaldab ametnikel läbiotsimist läbi viia väga kergekäeliselt ja neile antud õigust kuritarvitada.

Läbiotsimistest, mis on üks karmimaid kodanikuõiguste piiramise viise, on saanud väikses Eestis igapäevased sündmused. Praegu kehtiva seaduse järgi võib läbiotsimist läbi viia iga uurimisasutus, ka näiteks eri inspektsioonid, ja läbiotsimise kohta võib taotleda prokuröri luba alles 24 tunni jooksul pärast läbiotsimist.