ILMAJUTT • Näärikuu esimesel dekaadil tuli sademeid vaheldumisi lume, lörtsi ja vihmana, õhutemperatuur varieerus paari pluss- ja miinuskraadi vahel. Tormide poolest möödus sulalaine rahulikumalt kui jõulude aegu, kuigi õhurõhk langes 5. jaanuaril ähvardavalt maadalale – 730 mmHg. Talve kohta tavatu tähelepanekuna märgati 6. jaanuari õhtul Raistes üksikut luigesalka lõuna poole rühkimas.

Hilja peale jäänud linde kannustas idakaares varitsev külmapesa, sest juba 8. jaanuari hommikul mõõdeti Väike-Maarjas –15°C. Võrumaal näitasid samal päeval termomeetrid pilves taeva all null kraadi lähedast temperatuuri. 11., 12. jaanuaril pööras ilm sulale ja rohkelt sadusid, kahe ööpäevaga 20,6 mm, toonud õhupööris liikus 13. jaanuariks Peipsi taha. Rannikualadel tuli trotsida järjekordset talvetormi, aga Võrumaal piirdusid põhjakaarde pöördunud tuule puhangud kümne meetriga sekundis.

16. jaanuarist hakkas Ida-Eestis domineerima kõrgrõhkkonna mõju, aga temperatuur alanes 23. jaanuarini vaid pügala võrra ööpäevas, kuna taevalaotus jäi pilvedega kaetuks. 18., 19. jaanuaril lisandus kümnesentimeetrisele lumekorrale 15 sentimeetrit kohevat lund, kuid maapind jäi valge vaiba all sulaks. Eestist lõuna pool pöörleva madalrõhuala pilvedest pudenes kerget lund 25. jaanuarini, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur kümnest miinuskraadist madalamale alanes. Pilvelaamade tõttu jäi 24. ja 25. jaanuari vahelisel ööl nägemata magnettormidest tingitud virmaliste mäng.

Hulljulged kalamehed kippusid järvede jääle juba külmalaine alguses, kuid uisuradade loomiseks kasvas jää parajaks alles veebruari alguspäevil.

Süveneva külmalaine pikale elueale viitas 29. jaanuaril rekordtasemele, 789 mmHg tõusnud õhurõhk. Külma keskmes, Komimaal tõusis 31. jaanuaril baromeetri näit koguni 797 mmHg.
Käesoleva talve esimene pool sarnaneb temperatuuride käigult 2004/2005. ja 2006/2007. aasta talvega. Samuti võib võrdluseks tuua 1982/1983. aasta talve, kui 7. jaanuaril õhutemperatuuri maksimum seitsme soojakraadini tõusis, ent päikeseküllasel veebruarikuul temperatuur mitmel korral alla –20°C langes.

Tänavu külmenes ilm pikkamööda. Kuus aastat tagasi asendus 16. jaanuari null kraadi lähedane mahedus 18. jaanuariks –26°C pakasega, lisaks 13 meetrini sekundis paisunud jäine idatuul. 2006. aastal tegi pakane kahju soojaveetrassidele ja tungis keldritesse, kuna maad kattis vaid nelja sentimeetri paksune lumekord.

Mõne päeva vältel null kraadi lähedalt kuni –30°C kõikus temperatuur 1985. aasta jaanuaris mitu korda. Seevastu kõige stabiilsem pakane valitses 1987. aasta jaanuaris, kui ööpäeva keskmine temperatuur 4.–13. jaanuarini –20°C allpool püsis.

Seapõrnade järgi talve ennustanud loodusvaatlejad on märkinud, et põrn oli paks vaid keskmises osas, mis tähendab, et veebruari teisel poolel peaks ilm pehmenema.

Eelnenud talvede analoogidele tuginedes julgen arvata, et kord Siberi aladelt Euroopasse tunginud külm kõrgrõhuväli laieneb ja tugevneb talve jooksul mitu korda.

NÄÄRIKUU ILMAPARAMEETRID

• Keskmine õhutemperatuur –5,3°C normilähedane. • Sademeid kogunes 65 mm, mis on jaanuari kohta topeltnorm. • Lumikate tekkis 1. jaanuaril ja kasvas kuu jooksul 25 cm paksuseks. • Tuisku (valdavalt nõrga pinnatuisuna) keerutas seitsmel päeval. • Udu märkisin seitsmel, aga jäidet ja härmatist ühel päeval. • Tuuled olid mõõduka tugevusega, maksimumpuhangud 13 m/sek. Kuu esimesel poolel valitsesid lõunakaare-, teisel poolel idatuuled. • Päikeselisi päevi oli vaid seitse. • Õhutemperatuuri amplituud 29,7 kraadi. Kõige soojem näit +4,2°C oli 12. ja 13. jaanuari vahelisel ööl ning kõige külmem 31. jaanuari hommikul, mil temperatuurinäidik oli –25,5°C peal.