Võru linna põhikooliõpilaste seas on hoogustunud e-sigareti tarvitamine

Võru linna koolides toimub regulaarne alkoholi, tubaka ning narkootiliste ainete ennetustöö alane tegevus õpilastele. Siiski on põhikooli õpilaste seas levinud e-sigareti tarvitamine ning esineb ka kanepi proovimise juhtumeid. E-sigareti kasutamise juhtumeid on avastatud nii poiste kui tüdrukute hulgas ning ka väga hästi õppivate ja eeskujulikult käituvate õpilaste seas. Probleem on laiemalt levinud 7.-9. klassi õpilaste seas, aga noorimad avastatud e-sigareti tarvitajad on alles 5. klassi õpilased, kirjutab Võru Kreutzwaldi Kool.

Alaealistele ei tohi alkohoolseid jooke, tubakatooteid ega e-sigarette müüa ega teha muul viisil kättesaadavaks ei poes, sotsiaalvõrgustikus või peol. Oma igapäevases töös näeme sageli noori, kellel on raskusi oma vaba aja mõistliku sisustamisega. Põhjuseks võivad olla nii sõbrad, tähelepanuvajadus kui ka ebakõlad vanematega. Ei tasu mõelda, et nö riskirühmas on lapsed ainult neist peredest, kus on probleemid ka vanematel, olgu see alkoholi- või narkosõltuvus, koduvägivald, töötus või vaesus. Heal majanduslikul järjel perede lastel on tihtipeale palju vaba aega ja ka rohkelt taskuraha, napib aga vanemate tähelepanu, mis võib olla tingitud erinevatest elusituatsioonidest. 
Oma rolli mängib ka lapse sõpruskond, tuttavad, kes pakuvad või õhutavad proovima alkoholi, tubakatooteid või narkootilisi aineid. Noor võibki seda teha soovist kuuluda mingisse seltskonda või saada populaarsemaks. Mõni noor on vastanud politseiniku küsimusele, miks alkoholi tarbitakse, et tal on lihtsalt igav.

Seda, et laps e-sigaretti tarvitab, ei ole paraku alati kerge avastada, sest müügil on ka lõhnatud vedelikud. Kui koolis on avastatud e-sigareti tarvitamine, on sellest lapsevanemat teavitatud ja e-sigaret vanemale üle antud. Laste leidlikkuse tõttu on e-sigareti avastamine keeruline ning teatud laste suhtes on kahtlus, et nad võivad e-sigaretti tarvitada, kuid tõestada ei ole õnnestunud.

Kõige olulisem on üritada aru saada, miks noor inimene nii ennasthävitavalt käitub. Kui me koos noore inimesega sellele algpõhjusele jälile jõuame, üritame üheskoos ka lahenduse leida. Siin on noorele ja ta perele abiks noorsoopolitseinik, sotsiaaltöötaja, kooli ja muude lastega tegelevad organisatsioonide esindajad. Meie eesmärk ei ole noort karistada, vaid teda aidata. Paraku on iseendaga kimpus ja vajavad abi väga paljud lapsed ja noored. 

Seepärast kutsume vanemaid üles tegema kooliga koostööd ja olema ka kodus lapse suhtes tähelepanelik.

Abistavad lingid lapsevanemale probleemi tõsiduse mõistmiseks
http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/e-sigaret/
http://tarkvanem.ee/moodsad-tubakatooted-jaavad-lapsevanem…/
http://www.terviseinfo.ee/…/4674-tervise-arengu-instituut-j…
http://www.narko.ee/

Soovitav vanemal koos lapsega vaadata Soome vähiliidu veebilehte, kus on võimalik tutvuda suitsetamise mõjuga inimkehale: http://tobaccobody.fi/n_ee.php

Mida lapsevanem saab teha?

Eelkõige tuleks alustada isiklikust eeskujust ehk ise mitte kahjulikke aineid ja vedelikke tarbida. Kindlasti on oluline lapsele lihtsas keeles selgitada, et noore inimese organism on nendele meelemürkidele vastuvõtlikum kui täiskasvanu oma ning lisaks sõltuvusele võib laps ka kahtlastest vedelikest tõsise mürgituse saada. Seda kõike peaks lapsele selgitama juba enne kooliealiseks saamist, sest siis on need teadmised juba enne teismeiga kodust kätte saadud.

Mida teha, kui su laps tuleb alkoholi- või tubakalõhnadega koju?

Säilita rahu - Kui näed, et su laps on näiteks purjus, siis tee kõigepealt kindlaks, millist abi ta vajab. Kui joove ei ole eluohtlik, siis anna lapsele vett juua ning pane ta magama, et ta saaks turvaliselt kaineks saada. Kui ta aga haiseb ülepea kaela tubaka järele, siis püüa rahulikus vestluses välja selgitada, mil moel tubakatoode lapse kätte sattus.

Kuula ja proovi mõista - Järgmisel päeval, kui laps on välja maganud, võiks vestluse algatamisel alustada sellest, et vanem peegeldab lapsele, kuidas ennast selles olukorras tunneb. Selgita oma tundeid ja anna lapsele võimalus rääkida oma versioon juhtunust. Säilita rahu ja julgusta last, kuid oluline on siis oma lubadusest ka kinni pidada ja mitte pahandada. Püüa vestluse käigus jõuda lapse käitumise põhjusteni. Lastes lapsel ise rääkida, võid saada vastuseid küsimustele, mida sa ise ei oleks osanud küsida. Kuula rohkem kui küsi – alati saad järgmisel vestlusel juurde küsida.

Vahetage informatsiooni - Jagage lapsega vaheldumisi informatsiooni. Lapsega rääkides püüa aru saada, millised on tema teadmised meelemürkidega seotud teemadel. Sinu kui vanema ülesanne on olla oma lapse jaoks usaldusväärse info allikas. Vanemana saad selgitada ja põhjendada lapsele, miks selline käitumine lapsele hea ei ole, näiteks rääkida, millised ohud alkoholi tarvitamisega võivad kaasneda.

Karistamine ei kasvata - Sageli tekib vanematel mõte, et lapse edaspidist probleemset käitumist saab ennetada teda karistades, nii et see meelde jääks. Karistamine aga ei anna loodetud efekti, kuna rikub usaldusliku suhte lapse ja vanema vahel ning tekitab olukorra, et karistuse hirmus laps ei julge enam vanema poole oma muredega pöörduda. Ka näitavad teadusuuringud, et karistamine hoopis suurendab, mitte ei vähenda käitumisprobleeme.

Sõlmi kokkulepped - Karistamise asemel tuleks lapsega sõlmida kokkulepe, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav ja enam ei kordu. Juhul kui laps sellest kokkuleppest kinni ei pea, siis tuleb lapsega rääkida ja uurida, mis on selle põhjus. Kui lapsega vestlemine sel teemal ei õnnestu või probleem ei vähene, siis tasub küsida abi – näiteks pöörduda (kooli)psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, piirkonna- või noorsoopolitseiniku või mõne muu nõustaja poole.

Tunne lapse tegemiste vastu huvi - Pärast kokkuleppe sõlmimist on oluline hoida lapse tegemistel silm peal ja tunda huvi, kuidas tal kokkulepetest kinnipidamine läheb. Vajadusel saad last toetada, et võimalike takistustega paremini toime tulla, näiteks õpetada talle enesekehtestamiseoskusi ja „ei“ ütlemist. Oluline on säilitada usaldus ja usk, et laps peab piiridest kinni, sest see annab lapsele võimaluse oma tegude eest vastutus võtta ja näidata vanemale, et teda saab usaldada.

*Kui suudad jääda rahulikuks, olla mõistev ja toetav, siis on sel positiivne mõju lapse käitumisele, eelkõige seetõttu, et siis julgeb laps ka edaspidi probleemide korral sinuga rääkida, mitte ei hakka neid varjama.

Kui leiad aga enda lapselt tubakatooteid või narkootilisi aineid, siis pöördu politseisse, sest vaid nii saavad korrakaitsjad selgitada, millisel moel noorukile keelatud ained või vedelikud käeulatusse sattusid!

Tubakast loobumise nõustamist saab nii nooruk kui lapsevanem Lõuna-Eesti Haigla tervisekabinetist (http://www.leh.ee/index.php/vastuvott/noustamine).

• Võru Kesklinna Kool/Võru Kreutzwaldi Kool
• Võru Linnavalitsus
• Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru piirkonnagrupp