Otsusta täna, aga kasuta homme

ARVAMUS Suur suvi on käes, keskkoolid on lõpetatud ja paljudel noortel on aeg astuda uus samm ellu. Öeldakse, et üliõpilaste elu on muretu ning ilus, kui seda osata piisavalt nautida ning piisavalt meeldejäävaks elada. Siiski on tarvis enne üliõpilasestaatusesse jõuda. Kuldsed on sõnad, et peab tegema just seda, mida me armastame. Karm reaalsus on aga see, et armastusest ära ei ela. On boonus, et saab minna hommikul rõõmsal meelel tööle ning teha terve päeva just seda, mis on väga südamelähedane.

Mõistuseinimesed võtavad lahti viimased statistikaandmed ja hekseldavad need üksipulgi läbi, et jõuda selgusele, mis ametimehi praegu kõige enam tarvis on. Kurbmäng on aga see, et praegu õppima minnes saab oma oskusi ju alles paari aasta pärast kasutada. Statistikatki koostatakse möödunu põhjal ning ennustamine on hoopiski tänamatu tegevus. Kas siis tasub üldse end vaevata sellega, et muretseda, mida Eestil praegu vaja on? Kui minna õppima seda eriala, mille ametikohad praegu tühjana seisavad, siis võib paari aasta pärast praktikakohta otsides tabada valus tõde, et kohad on juba võetud. See tekitab olukorra, kus värske koolilõpetaja või esimese praktikakoha otsingul olev noor on õppinud ameti, millest ta ise lugu ei pea ja mille järele puudub turul ka vajadus.

Teisel juhul peab õppima just seda tegema, mida armastad ja lootma parimale. On selge, et valdkondade palgatasemed ning tulusus on erinevad ja ei saa loota, et armastatud töö alati ka armastatud palganumbri tagab. Kurdetakse, et praeguse mõne sektori tööjõupuuduse on põhjustanud noorte valivus. Paljud noored ei ole nõus tegema seda, mis neile ei meeldi. Ja miks nad peakski? Näiteks ei ole populaarsed klienditeenindajate ning hooldustöötajate ametikohad, sest üleüldine palgatase on pigem madal, aga töö, mis tahab tegemist, on võrdlemisi raske ja väsitav.

Kui saaks keskkooli üheks lõpueksamiks matemaatika asemel näiteks ennustamise valida, oleks tulevikku astuvate noorte elu mitu korda lihtsam. Nüüd aga tuleb valikud teha pimesi ja loota, et ei kolistata eriti karme ämbreid ning et hoidutakse elu valusatest õppetundidest, kui ollakse iseseisvasse ellu alles astumas.