Ilmselt on peaagu kõigil inimestel tulnud ette periood, mil leitakse end töötukassa ukse tagant. Konsultandid aitavad töötuks vormistada ja karjäärinõustajad pakuvad tuge. Uue aasta alguses on terendamas olukord, kus töötukassa töötajad peavad end mõtlema teisele poole lauda ehk siis tööotsija igakülgsest nõustajast mistahes valdkonnas tööotsijaks. Vabariigi Valitsus andis eelmise kuu lõpus rohelise tule plaanile, mis kaotab senise töötutoetuse ning toob kõik töötushüvitised töötukassa ja ühe makse alla.
Kui praeguse süsteemi järgi makstakse abivajajatele töötutoetust riigieelarvest, siis asemele pakutavat baasmääraga töötuskindlustushüvitist hakkaks välja maksma töötukassa. Ehkki ametile kaasneb muudatusega üle 40 miljoni eurone lisakulu, pole riigil plaanis töötukassale selleks lisaraha eraldada.
Kui osad meist mõtlevad kuu lõpus, kuidas viimaseks nädalaks toiduraha jaotada, siis võib end lohutada asjaoluga, et töötukassal on nii-öelda maast tarvis leida 40 miljonit. Selleks anti omakorda roheline tuli 74 inimese koondamiseks. Koondatakse inimesi erinevatelt ametikohtadelt ja erinevates paikades. Ainukeseks puutumatuks jääb Hiiumaa. Seda võib lugeda tõeliseks õnneks, kuid võib võtta ka nii, et ainult selle pisikese saare töötukassa töö oli juba senini piisavalt optimeeritud. Või siis kuulubki Hiiumaa osakonda vaid käputäis spetsialiste?
Kui koondatakse üle 70 inimese, siis lihtinimesel tekib paratamatult küsimus: kas need inimesed omasid seni ametikohta ainult moe pärast ja kas ülejäänud ridadesse jääjate ametiülesanded võimaldavad lisakohustuste võtmist?
Ilmselgelt oleks lubamatu öelda, et seni on priisatud ning töötukassa ühte osa lihtsalt igaks juhuks ülal peetud. Ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et ta kindlasti ei taha sellega öelda, et töötukassa tegutseks praegu priiskavalt. Vastupidi, ta kinnitab, et töötukassa on Eestis üks efektiivsemaid riigiasutusi.
Kui aga ühest efektiivsemaist saab vaevata kokku tõmmata 74 töötajat, kui palju on taks ebaefektiivsemates?
