Esimesel koroonalainel seilates ei arvanud keegi, et tuleb ka teine ning kolmaski. Sihiks oli vaid viirusekriisist väljumine, kuid veel ei osatud mõelda sellele, kuidas õppida olukorraga elama.

Nüüd, olles äsja sisenenud kolmandasse lainesse, suudavad inimesed veel kokku lugeda ja teadvustada, kui mitmenda lainega on tegu ning kui kaua saadi nautida piirangutest peaaegu priid elu. Päris koroonaeelne aeg kipub juba ununema. Peale kolmanda laine väljakuulutamise kinnitati eile ka tagasijõudmine kollasele ohutasemele. Rohelises tsoonis sai Eestimaa viibida vad napid nädalad. Kui senini oli lootust kuulda leevendusi piirangute osas, siis alates sellest on tarvis pigem end valmis panna uute piirangute kehtestamiseks.

Välja on kuulutatud tõde, et piiranguterohkemat elu hakkavad elama just vaktsineerimata kodanikud. Ühelt poolt ebaõiglane, kuid teisalt õiglane. Vaktsiinivastased ei suuda uskuda, et nad võivad jääda ainsateks, kes vabaduse nii suurel hulgal kaotavad. Teisalt ei suuda uskuda vaktsineeritud, et tänu vaktsiinivastastele püsib vaktsineerituse tase napilt üle 50. Eesmärk on püüda vähemalt 70.

Kui veel mõni aeg tagasi sai põhjuseks tuua vaktsineerimisaegade nappuse, siis käesolevast nädalast tuuritab Eestimaal vaktsiinibuss. Loll on see, kes vabandust ei leia ja nii on vaktsiinipõlgurid skeptilised. Vaktsineerida ei tohiks ratastel, vaid seda peaks tegema meditsiiniasutuses hulga tohtrite valvsa pilgu all. Tagasi vaadates meenuvad aga peaaegu kõigile eestimaalastele kümned korrad, mil mistahes vaktsiinisüst saadi koolis meditsiiniõe käest koridoris järjekorras seistes ja suts toimus kui möödaminnes. Hoolimata lapseeast ei kardetud ega nõutud lisaselgitust. Kui siis peljati valu, mida füüsiline torge põhjustab, kuid seegi oli asjata.

Värske kolmanda laine harjal on nii mõnigi suurüritus kohe algamas või juba käsil. Selmet panustada 100 protsenti tavapärasesse korraldustööse, on tarvis teha ohtrat selgitustööd kas või millise rahvakogunemise väisamiseks on tarvis vaktsineerimispassi või negatiivset testitulemust. Peale selle murtakse pead, kuidas kokkuvoolanud rahvahulgad lahus hoida ning vältida nende põrkumist või rahvaarvu lubamatut hulka. Sellised on tänapäeva mured.

KALEVI ALT VÄLJA 13 > 2021. aasta südasuvi on meie kõigi südameis isegi sedavõrd et võib rõõmu ja sooja suplusvee kõrval vanematel inimestel südames vaevusi põhjustada. Vana tarkusetera toimib täiega, et pole head halvata ja halba heata.

Talv-kevad-suvi

Ei tule meelde talve lõppu ja kevadet, kus keegi ei räägi gripist, kevadväsimusest? Kuhu nad kadusid? Jaanipäev valmistas pettumuse, sest vihma ei sadanudki!? Eestimaal harjuti pigem kolmekümnekraadise kuumusega.

Ei olnud põhjust isegi meeles pidada, mida tähendas vanadele eestlastele seitsmemagajapäev (27.06) ja seitsmevennapäev (10.07). Ilm on ilus, samal ajal maasikatele kuri, viljapõldudele liig kuiv, metsades tuleohtlik.

Muresuvi

Esimene mure. Kuuma suve külma tuššina mõjus Saksamaa kantsler Angela Merkeli (saab 17. juulil  67 aastaseks) ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni (43) avalikult välja öeldud soov teha koostööd Venemaa presidendi Vladimir Putiniga (69). On aja küsimus, millal mõttest saab avaliku saladusena koostöö!?

Käis ju Kalevipoegki naabri juurest Pihkvast laudu toomas, et ehitada.

Teine mure. Siim Kallas, kes on olnud Eestti panga president, minister ja peaminister ning eurosaadik, ütles otse välja, et Soome valitsus ei ole kriisiolukordades teinud Eesti suhtes positiivseid otsuseid. Riigina ja rahvana on olnud soomlased meile väga-väga lähedased.

Teise murenagi tuleb mängu meie suur naaber Venemaa. Soome valitsuse tipp-poliitikutele ei meeldi eestlaste kanakitkumine ja terav suhtlus Venemaaga!?

Kolmas mure. Meist ei hooli ka rootslased. Sel nädalal sukeldusid robotid Estonia vraki juurde. Milliseid pilte sealt saame? Miks kiirustasid rootslased Eesti Estoniat kinni matma. Ei ole meelest läinud rootslaste veendumus, et eestlased ei oskagi merd sõita? Millist tõde varjab merepõhjas olev väga märgilise nimega laev.

Neljas mure. Valgevene-Leedu piiril on piirivalvurid hädas ebaseaduslike piiriületajatega. Väga hea, et läkitasime sinna kümneliikmelise abimeeskonna. Esialgu püüavad piiririkkujad kiiresti liikuda Poola ja Saksamaa suunas. Kui nad võtaksid suuna Soome või Rootsi, siis sattuvad surve alla ka Läti ja Eesti.  Varsti ületab  ebaseaduslike piiriületajate arv 2000 piiri. Kui uskuda vihjeid, et iga piiriületaja maksab piiri äärde transportrimise eest kuni 10 000 dollarit, siis 2000 ületaja puhul on smuugeldajad teeninud hinnanguliselt 20 miljonit dollarit. Leedukad on asunud piirile lisatõkkeid rajama.

Meie liit ongi Leedu-Läti-Eesti, mida eelmisel aastal hakati nimetama Balti mulliks.

Siin me oleme võrdsete seas ja meid on kokku umbes kuus miljonit.

Viies mure. Miks meie poliitikud ei ole Balti ühenduse suunas piisavalt tegutsenud? Üks põhjus on kindlasti, et Põhjamaade suunas on prestiižem, mugavam suhelda.

Me suumasime Eesti maailmakaardil ida-eurooplasteks, kui asusime koos rumeelastega kandideerima ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmeks. Viimased on juba mitmel korral julgeolekunõukogus olnud ja meie võit oli seega sümboolne. Maksumaksjale läheb see aga maksma miljoneid, sest oma liikmelisus tuleb ise kinni maksta.

Kuues mure. Viis aastat tagasi ei suutnud ilma puhkuseta töötavad riigikogulased presidenti valida ja see läks nii rappa, et praegu ei juleta (mõned erandid siiski on) presidendiks kandideeridagi. Istuv president teeb katseid kandideerida mitmel pool mujal, kuid äpardub ja siis soostub kodumaal uuesti kandideerima!?

Seitsmes mure. Vaktsiinilao üles sulamine ja miljonite eurode suurune kahju. Kes astuvad tagasi ja kellest hakkab koosnema uus valitsus? Kes on võimelised meie pisikest riiki riigimehelikult juhtima? See paneb muretsema!

Poliitikute väljendeid kasutades on võimu juurde pürgivate poliitikute pink pikk, kuid ministriks sobivaid inimesi on seal üksikuid.