JUHTKIRI Sundremont

Läinud sügisel kirjutas Võrumaa Teataja (20.10.2022) Euroopa Komisjoni plaanist hakata nõudma hoonete renoveerimist energiaklassile kohaseks. Eramajade ja -korterite omanikele tähendaks see tohutuid väljaminekuid, milleks raha ei ole. Kuna eurokomisjoni plaan ei meeldinud paljudele, siis on direktiiv avalikkuse tähelepanu alt välja viidud, kuid töö selle kallal pole peatunud.

Euroopa Komisjon tahab hakata meie elu reguleerima energiaklasside abil. Näiteks kui maja või korterit E-energiaklassile kohaseks ei remondita, siis ei tohi seda välja üürida ega maha müüa. Ajakava on komisjon koostanud väga pingelise: avaliku sektori ja mitteeluhooned F-klassi vääriliseks 2027. aastaks, E-energiaklassi 2030. aastaks. Eluhoonetel F-klass 2030. aastaks ja E-klass 2033. aastaks. Juba 2050. aastaks peavad kõik hooned saavutama nullemissiooni taseme. Nõudmine on üle mõistuse ja kuulub võimatu missiooni (energia)klassi.

Protestidest oli niipalju kasu, et ajaloolistele hoonete anti armu, see-eest eramajade omanikel tahetakse hing täiesti kinni tõmmata. Sellest, et üksikelamute omanikele hakatakse jagama veelgi rohkem renoveerimistoetusi, ei piisa. Millest jätkuks tänavu eraldatavast 15 miljonist eurost praeguste hindade juures?

Esialgu pole veel teada, millised sanktsioonid ähvardavad omanikku, kes viie aastaga maja nõutavale tasemele renoveerida ei suuda. Maja energiamärgise nõue on kehtinud juba umbes kümme aastat, kuid Eestis on olukorda lahendatud nii, et tähis antakse uutele hoonetele ja vanad jäetakse rahule, mis on õige.

Täielikult on uue direktiivi vastu Eesti Omanike Keskliit ja samuti Eesti riik. Keskliidu juhatuse liige Ott Rätsep on Postimehele öelnud, et elamute renoveerimine puudutaks Eestis 15 miljonit ruutmeetrit elamispindu ja miljardeid kulu ning raha Euroopa Komisjoni nõuete täitmiseks ei ole. Peale selle on Euroopa Liidu plaani tunnistanud juba 2021. aastal ebarealistlikuks riigikontroll.

Ikkagi, mis meist saab? Kui Võrumaa Teataja teemat esimest korda käsitles, lubasime küsida selgitusi Euroopa Komisjoni energeetikavolinikult Kadri Simsonilt, kes ometi peaks Eesti tegelikke olusid ja võimalusi tundma. Paraku pole kõrge euroametnikuga ühendust saada õnnestunud. Järelikult tuleb proovida uuesti ja vannutada omanike keskliitu veelgi jõulisemalt seisma Eesti inimeste eest, kel pole majanduslikult võimalik elada Euroopa Liidu nõuetele vastavates majades või korterites.