Iga eestlane mäletab päris esimest koroonaplahvatust, mis toimus enam kui aasta tagasi. Varakevadel oli nii Saaremaa kui ka Võrumaa kogu Eesti huviorbiidis. Just nendes maakondades oli nakatumisi palju ning laiaulatuslikke koroonakoldeid tekkis nagu seeni pärast vihma. Oma osa mängis kindlasti selles ka hea õnn, kuid panuse andsid ka pingutused, mis tehti koroonaviirust taanduma sundides.

Kuigi öeldakse, et sama viga mitu korda järjest korrata ei ole mõistlik ning enamik soovib siiski ikka pigem vigadest õppida kui mitu korda järjest sama ämbrit kolistada. Tark õpib küll teiste vigadest ja rumal omadest, kuid kuidas nimetada neid, kes ei õpigi? Need on elukestvad katsetajad ja lahmijad, kes ei tegele mitte ennetamise ning kogemustest õppimisega, vaid hoopiski tagajärgede lappimisega. Võib loota, et ehk sel juhul õpitakse vähemalt osavamalt tagajärgi leevendama ning olukorda tagant järele parandama.

Kolmas laine on saabunud ja juba agaralt üle Eestimaa end laiali laotanud. Taas on Võrumaa koroonakaardil pks punasemaid, kui mitte kõige punasem lapike. Teiste pisematega võrreldes on Võrumaale viimastel aegadel lisandunud mitukümmend nakatunut samal ajal kui teistesse väiksematesse piirkondadesse ei tule juurde rohkem kui igaüks suudaks ühe või äärmisel juhul kahe käe sõrmedel üle lugeda.

Võrumaa soovib end tunda suurena, sest just Harjumaa ja Ida-Virumaa on lõpuks tagasihoidlikkuse seljatanud ja liiguvad selgelt Eesti keskmist ületama. Kõik soovivad olla milleski parimad, esirinnas. Olgu see siis kas millegi negatiivse või hoopis millegi positiivsega silma paistmine. Hiiumaa saab hõisata karjaimmuunsuse saavutamisega, sest vaktsineeritud on 70 protsenti elanikkonnast. Võrumaa lõppeva nädala moto on aga silma paista suurenenud nakatmisnäitajatega. Iga päev ja iga nädal toob õnneks uue võimaluse. Kuigi karjaimmuunsuseks Võrumaal veel lootust ei ole, ehk suudetakse leida mõni muu positiivne saavutus, millega silma paista. Kuniks aga kogu tähelepanu on koondunud viirusekriisile, on keeruline muud valdkonnas ilma teha.

KALEVI ALT VÄLJA 15 > Üks tähelepanelik lugeja meenutas, et Võrumaa Teatajas ilmus juba 6. juulil kirjutis, et terviseameti külmlaos läks raisku palju vaktsiine väärtusega üle miljoni euro. Peatselt teatati, et kahju ületab kolme miljoni euro piiri. Taiplik lugeja meenutas, et Eesti on üks armas võlurite riik ja tõesti …

Eesti kroonid külmutati, dollarid haihtusid …

Rohkem kui paarkümmend aastat tagasi õnnestus Moskvas vastupidiselt meie külmlao soojenemisele külmutada mitusada tuhat Eesti krooni, mida teatakse nimetuse all VEB Fond.

Küllap meenub ka kümne miljoni Ameerika dollari salapärane haihtumine nii, et keegi polegi süüdi. Dollarite lugu oleks jäänud aegade hämarusse, kui poleks tulnud kolme miljoni eurost kahju külmlao põrandaküttega ja jälle pole keegi süüdi. Süüdlane on kadunud. Üks kantsler vabastati töölt ja maksti täiendavalt poole aasta töötasu üle 30 000 euro!? Hea töö eest!

Rakett kadus nagu tina tuhka

Mõned aastad tagasi kadus väikesel Eestimaal Hispaania moodsalt ründelennukilt lastud rakett!? Kadus nagu tina tuhka, nagu ütlevad eestlased. Hea, et kadus Eestimaal, kuid kui oleks kogemata sattunud naabrite juurde idapiiri taha? Seda ei taha mõeldagi. AMRAAM on ligi neli meetrit pikk ja kaalub 150 kilogrammi. Naljahambad tegid Vastseliina lähistele tee äärde puutüvest raketi, otsapidi maa sees, et õhk-õhk tüüpi raketi AMRAAM otsinguid lõpetada.

Rahvas räägib, et kui meie riigi tähtpäevade puhul kutsutakse inimesi jälgima meid turvavate lennukite ülelendu, siis ei käi see Põlva ja Võru kohta, sest need linnad on piirile liialt lähedal!?

Automaatrelv kadunud nagu nõel heinakuhja

2018. aasta kevadisel õppusel Siil läks kaduma automaatrelv, mis seadistatud paukpadruneid laskma. Tegu ei ole ammugi nagu nõela kadumisega heinakuhja, vaid umbes ühe meetri pikkuse ja üle viie kilo kaaluva relvaga, mis kahjuks jäigi kadunuks.

2016. aasta presidendikandidaadid kadusid

Viis aastat tagasi oli meil korraga isegi kuus presidendikandidaadi kandidaati, kes käisid kampaaniat tegemas ka Võrumaal. Kõige nimekam neist oli Siim Kallas, kes andis intervjuu ka Võrumaa Teatajale. Allar Jõks andis intervjuu Tamula rannas ja jäi pildi peale koos lastega. Meie maile jõudis ka Mailis Reps ja Marina Kaljurand. Lisaks Eiki Nestor ja Mart Helme.

Maksumaksja palgal olevad riigikogulased ja valimiskogu ei suutnud valikut teha ning lõpuks oldi – vanade eestlaste kombel öeldes – lõhkise küna ees, kus kõik kandideerijad kadusid areenilt ja Kadriorgu sokutati praegune president.

Ülehomme on presidendivalimised!

Riigikogus osutub president valituks, kui saab 68 häält ehk kaks/kolmandikku häältest.

Esmaspäeval, 30. augustil kell 13 on riigikogus esimene hääletusvoor. Teisipäeval, 31. augustil kell 12 toimub teine voor, kui esimene hääletusvoor ei andnud tulemusi. Teisipäeval, 31. augustil kell 16 korraldatakse kolmas voor, kus osalevad kaks eelmistel hääletustel enim hääli saanud kandidaati.

Kui võitja ei selgu, läheb hääletamine valimiskokku, kus on 101 riigikogulast ja 107 kohalike omavalitsuste esindajat. Valimiskogu tuleb kokku kuu aja jooksul pärast kolmandat valimisvooru. Valimiskogus (208 liiget) peab saama vähemalt 105 häält.

Valimiskogu kokkutulek jääb septembri lõppu. Kohalikud valimised on 17. oktoobril.

Kaunist valimistesügist!