KALEVI ALT VÄLJA 15 > Üks tähelepanelik lugeja meenutas, et Võrumaa Teatajas ilmus juba 6. juulil kirjutis, et terviseameti külmlaos läks raisku palju vaktsiine väärtusega üle miljoni euro. Peatselt teatati, et kahju ületab kolme miljoni euro piiri. Taiplik lugeja meenutas, et Eesti on üks armas võlurite riik ja tõesti …

Eesti kroonid külmutati, dollarid haihtusid …

Rohkem kui paarkümmend aastat tagasi õnnestus Moskvas vastupidiselt meie külmlao soojenemisele külmutada mitusada tuhat Eesti krooni, mida teatakse nimetuse all VEB Fond.

Küllap meenub ka kümne miljoni Ameerika dollari salapärane haihtumine nii, et keegi polegi süüdi. Dollarite lugu oleks jäänud aegade hämarusse, kui poleks tulnud kolme miljoni eurost kahju külmlao põrandaküttega ja jälle pole keegi süüdi. Süüdlane on kadunud. Üks kantsler vabastati töölt ja maksti täiendavalt poole aasta töötasu üle 30 000 euro!? Hea töö eest!

Rakett kadus nagu tina tuhka

Mõned aastad tagasi kadus väikesel Eestimaal Hispaania moodsalt ründelennukilt lastud rakett!? Kadus nagu tina tuhka, nagu ütlevad eestlased. Hea, et kadus Eestimaal, kuid kui oleks kogemata sattunud naabrite juurde idapiiri taha? Seda ei taha mõeldagi. AMRAAM on ligi neli meetrit pikk ja kaalub 150 kilogrammi. Naljahambad tegid Vastseliina lähistele tee äärde puutüvest raketi, otsapidi maa sees, et õhk-õhk tüüpi raketi AMRAAM otsinguid lõpetada.

Rahvas räägib, et kui meie riigi tähtpäevade puhul kutsutakse inimesi jälgima meid turvavate lennukite ülelendu, siis ei käi see Põlva ja Võru kohta, sest need linnad on piirile liialt lähedal!?

Automaatrelv kadunud nagu nõel heinakuhja

2018. aasta kevadisel õppusel Siil läks kaduma automaatrelv, mis seadistatud paukpadruneid laskma. Tegu ei ole ammugi nagu nõela kadumisega heinakuhja, vaid umbes ühe meetri pikkuse ja üle viie kilo kaaluva relvaga, mis kahjuks jäigi kadunuks.

2016. aasta presidendikandidaadid kadusid

Viis aastat tagasi oli meil korraga isegi kuus presidendikandidaadi kandidaati, kes käisid kampaaniat tegemas ka Võrumaal. Kõige nimekam neist oli Siim Kallas, kes andis intervjuu ka Võrumaa Teatajale. Allar Jõks andis intervjuu Tamula rannas ja jäi pildi peale koos lastega. Meie maile jõudis ka Mailis Reps ja Marina Kaljurand. Lisaks Eiki Nestor ja Mart Helme.

Maksumaksja palgal olevad riigikogulased ja valimiskogu ei suutnud valikut teha ning lõpuks oldi – vanade eestlaste kombel öeldes – lõhkise küna ees, kus kõik kandideerijad kadusid areenilt ja Kadriorgu sokutati praegune president.

Ülehomme on presidendivalimised!

Riigikogus osutub president valituks, kui saab 68 häält ehk kaks/kolmandikku häältest.

Esmaspäeval, 30. augustil kell 13 on riigikogus esimene hääletusvoor. Teisipäeval, 31. augustil kell 12 toimub teine voor, kui esimene hääletusvoor ei andnud tulemusi. Teisipäeval, 31. augustil kell 16 korraldatakse kolmas voor, kus osalevad kaks eelmistel hääletustel enim hääli saanud kandidaati.

Kui võitja ei selgu, läheb hääletamine valimiskokku, kus on 101 riigikogulast ja 107 kohalike omavalitsuste esindajat. Valimiskogu tuleb kokku kuu aja jooksul pärast kolmandat valimisvooru. Valimiskogus (208 liiget) peab saama vähemalt 105 häält.

Valimiskogu kokkutulek jääb septembri lõppu. Kohalikud valimised on 17. oktoobril.

Kaunist valimistesügist!

Käesoleval aastal ei ole pühade eel põhiliseks küsimuseks mitte see, mida selga-jalga panna ning millises juuksurisalongis lasta soengut ja millises kosmeetikasalongis jumestust teha, vaid hoopis see, missuguseid üritusi saab väisata ilma dokumente esitamata. Siinkohal ei käi jutt ametlikust kutsest või isikut tõendavast dokumendist, vaid hoopiski vaktsineerimistunnistusest või negatiivset testitulemust tõendavast paberist.

Kel antud dokumendid nii-öelda korras, see pikemalt pead ei murra, vaid leiab lähima ja mugavaima lahenduse selleks, kuidas tõend paberile või nutiseadmesse saada ning see kontrollijale söödavaks teha. Ei raisata aega sellele, et süveneda, kas või missuguse koosviibimise puhul tõend tarvilik on. Ka jääb nende jaoks ära tuiskamine mööda testimispunkte, sest iga test ei anna sugugi adekvaatset ja aktsepteeritavat tulemust, mis korraldaja poolt arvesse läheks.

Seda, et üritusel kaasmaalaste outfit suurt tähendust ei oma, oleks paljude arvates võinud juba varemgi tõdeda. Siiski loodeti põhjuseks lugeda mõned aastat tagasi moegurmaani Ženja Fokini poolt maha hõigatud põhjendust, justkui igal glamuursel üritusel loeks sisu, mitte niivõrd vorm. Kuna erinevas eas inimestel olevat eba- võrdne sama hea välja näha, siis arvas moekuulutaja olevat õiglane, et näiteks just erinevatel vabariigi aastapäevaga seotud tunnustusüritustel loeks inimese sisu, mis on põhjuseks ka kutse postkasti potsatamisele. Selliselt juureldes võiks tulevikus näiteks presidendi vastuvõtu teha vormirõivapõhiseks. Nii oleks võrdses seisus kõik eestimaalased, olenemata vanusest. Justkui koolipoisid ja -tüdrukud, keda ei saa lahterdada selle järgi, mis brändi loomingusse kuuluvat või kui hinnalist kleiti või pintsakut parasjagu kantakse.

Tõsiasi on seegi, et täna jääb vähem mahvi inimeste väljanägemisele keskenduda vaid seepärast, et tegeleda tuleb esmalt erinevate tõendite kontrolliga. Teha tuleb sulaselge ja kiire otsus selle osas, kas kutsutu balliväravatest sisenemiseks üleüldse kõlbulik on. Selle kontrolliks, kas isik kannab samal ajal lahtisi või kinniseid kingi, või et kas tema kleidi pikkus vastab parasjagu moes ja õhus hõljuvale etiketile, enam kahjuks või õnneks energiat ei jagugi.