ARVAMUS

100 päeva

Sõlekese lasteaia lapsed ja nende vanemad kiikavad juba ammu ootusärevalt Olevi tänaval viimast lihvi saava uue lasteaiahoone poole. Ehitusperioodil asenduspindadel käivad lapsed loodavad uude kollast värvi lasteaeda sisse kolida enne saabuvat suvehooaega.

Väljast vaadates tunduvadki ehitustööd olevat lõpusirgel, välimus ei vasta seekord aga kahjuks sisule. Tänaseks on teada, et hoone valmimine lükkub vähemalt kuu aega hilisemaks, linn vaidleb aga praegu tööde tegijaga rahaliste sanktsioonide üle.

Ligikaudu aasta tagasi korraldatud Sõlekese lasteaia ehitushanke mahuks eeldati kaks ja pool miljonit eurot. Populaarseks osutunud hankele laekus kokku kaheksa pakkumust, millest ASi YIT Ehitus pakkumus oli teistest pool miljonit odavam. Selline hind tekitas juba tollal mitmeid küsimusi.

Hanke võitja väljakuulutamise järel ütles Võru Semuehituse juht Meelis Munski prohvetlikult, et tegemist on ilmselgelt alapakkumisega. „Arvan, et ehitusfirma eelarvestaja on hinnapakkumist tehes numbritesse ära eksinud,” ütles ta siis. „Kahju neist, et nad peavad sellist kahjumit kandma, tean, mis tunne see on.”

Praeguseks on kukkunud kaks tähtaega, septembri lõpuks pidi valmis olema „hoone karp” ja jaanuari alguseks kogu hoone sellisel kujul, et sellele saaks taotleda kasutusluba. Ehituse erinevate vaheetappide ja kogu ajagraafiku rikkumise eest on linnal õigus küsida ehitajalt trahvi 350 eurot päevas.

Lihtne matemaatika ütleb, et ainuüksi „maja karbi” mittetähtaegse valmimise eest võib linn juba praegu küsida ligikaudu 100 päeva eest leppetrahvi ehk kokku seega 35 000 eurot. Sellele lisanduvad trahvid muude tähtaegade eest, mida juba praegu ei ole täidetud ega ka õigel ajal teadaolevalt ei täideta. Kergelt spekuleerides võib trahvinõue mõne aja pärast ulatuda 50 000–100 000 euroni.

Kas pidada seda summat 2,5 miljoni euro suuruse eelarve juures suureks või väikeseks? Vaevalt siiski, et ehitaja plaanis juba alguses tasuda ligikaudu neli protsenti projekti kogumahust leppetrahvideks. Praegu teame vaid seda, et YITil on Lõuna-Eestis probleeme ka teistel objektidel.

Riigi tekitatud lõunapiirikaubandus hukutab piiriäärseid poode

Tallinn naudib turistide käest saadud raha juba pikki aastaid. Sadamasse saadetakse bussid, mis viivad põhjanaabrid otsejoones kaubanduskeskustesse. Tragidest põhjanaabritest tunnevad rõõmu kaubanduskeskused, hotellid, Tallink, hambaarstid, autoteenindused, juuksurid, apteekrid jne. Põhjapiirikaubandus on OK.

Idapiirikaubandus ei ole OK. Sealt tohib tuua ainult mõne paki sigarette ja natuke alkoholi ning paar korda kuus võib käia bensiini järel.

Lõunapiirikaubandus on uus, 2016. aastal tekkinud sõna, mis sündis seoses riigi alkoholiaktsiisi poliitikaga. Lõunapiirikaubandus ei ole Toompealt vaadatuna OK.

Teiste Euroopa riikide kogemused näitavad, et piirikaubandus ei jää ühe tooteartikli keskseks, vaid nutikad ettevõtjad asuvad tarbijate liikumise järgi pakkuma ka teisi neid huvitavaid kaupu. Kui suuri kütusekoguseid tangivad Lätis kütuseaktsiisi vahe tõttu eelkõige veoteenuse ettevõtted, siis alkoholi järele Lätti sõitnud eraisikutest 60 protsenti ostis sealt 2016. aastal ka kaasnevaid kaupu. Lisaaktsiisitõusud ning mitmete uute alkoholipoodide piirile rajamine vaid süvendab piirikaubandust, mis on Eesti toidupoodidele olulise kui mitte ellujäämiseks vajaliku müügitulu kadu.

Veel on praegu õhus võimalikud nõuded toidupoodides alkoholiosakondade vaheseintega eraldamiseks ja sigarettide leti alla peitmiseks, mille koguinvesteeringud ületavad hinnanguliselt 20 miljonit eurot. Kõik see koormab kõiki kauplusi, eriti teravalt aga maapoode.

Nüüd ongi vaekausil, kas lõunapiiri lähistel tegutsevad poed on riigi seisukohalt OK. Tundub, et ei ole oluline!?

Et Soome majandusolukord paraneb, siis on see hea uudis Tallinna jaekaubandusele, sest tulemas on veelgi rohkem soomlasi. On teada, et soomlaste keskmised kulutused Eesti-reisile ulatuvad üle 350 euro inimese kohta ning jagunevad suuresti majutuse, teenuste ja ostlemise vahel.

Meie maapoodides on ühe ostu hinnaks sageli ainult kolm eurot. Kuidas edasi elada riigi sajanda sünnipäevani? Mida on maainimesel riigile suure juubeli puhul kinkida?

Nursi pood on müügis!