Laupäevases lehes avaldasime statistikat möödunud aastate kohta. Sellist statistikat ei ole enam võimalik iialgi ilmutada, sest haldusreformiga tekivad uued kooslused ja uus statistika. Tekib ka vägivaldne kooslus.

Tänases lehes on näide, kuidas nööriga mõõdetud maast saab linnaosa. Nii peaks ka uutes halduskeskustes saama uued keskused. See ei ole lihtne, kui vaieldakse vaid nime pärast. Nimi ei riku meest, kuid on selge, et nime pannes oldi ühisel platvormil. Võiks ju öelda, et tänapäeval on vähe abielulahutusi, sest ei abiellutagi. On palju kooselude purunemisi, sest tegelikult ei proovitagi koos püsida.

Miks ei oleks Võrust ja Võrumaast võinud tekkida üks tugev omavalitsus, nagu seda tegi Saaremaa? Seda küsimust ei tasuks ajalookoridori heita.

1984. aasta Raimo Pullati „Võru linna ajalugu” kirjutab, et selle omaaegse nöörimaa kasutajaks olid seitse kaupmeest, kõrtsmik, seitse tislerit, puusepp. Hämmastav on, et tollal tehti vahet kaupmehe ja trahteripidaja vahel. Linnapidajate kvaliteeti näitab ka, et vahet tehti tisleri ja puusepa vahel. Nöörimaa saajate seas olid ka müürsepad, kingsepad, rätsepad, sepp, parkal, kellassepp, lukksepp, puidutreial, pagar, lihunik, köster. Kõik nad tahtsid nööriga mõõdetud maal midagi kasvatada.

See oli linna uudismaa, mis oli kõrgemal üleujutustest. Nüüd oleks olnud linna isetegevus moodustada Võru linna ühisvald, nagu suutis Kuressaare. Kes ütleks, et oli selle ajalooliselt aktsepteeritava koosluse tekkimise takistamise põhjus?

Küsime, kes on pädev kirjutama ajalugu „Võrumaa 100”? Kes? Võrumaa ajaloo Nöörimaa hetked peaksid olema inspireerivad. Üleujutused linnas olid sagedased, kuid ikka ehitati linn üles. Linnas oli isegi legendaarne gaasianalüsaatorite tehas, ehitusmaterjalide tehas Võrukivi oma karjääridega, juustutehas, kus tehti kuulsat Vene juustu, autobaas nr 3 oma legendaarse juhi Avo Kilgastiga, teedevalitsuse tehnika poolt juhtis missioonitundega Tõnu Kibena.

Miks ei ole seda sajanditevanust linnaosa uuritud? Kas kivi instituudi kapsaaeda või kuhugi mujale? Võrumaa Teataja avaldab tunnustust Nöörimaa Toidukeskuse sünnile, Arthur Ruusmaale Võrumaa muuseumist ning legendaarsele kaubandustöötajale Mati Kondimäele.

Miks palka saavad Võru instituudi inimesed kaasa ei löö? Äkki on nende tase sealse bussipeatuse nime vahetamine …

Meie ühiskonda kuuluvad mitmed organisatsioonid. On koolid, lasteaiad, ettevõtted ja paljud muud. Olles olemuselt väga erinevad on siiski mitmeid lihtsaid asju, mis ühendavad. Enamiku organisatsioonide põhiväärtuste hulka kuuluvad koostöö, hoolimine, sallivus. Nii ka Võru Kreutzwaldi koolil, kes tähistas sellel nädalal oma teist sünnipäeva. Esimest korda valmistati ja söödi üheskoos torti. Koostegemise käigus peegeldusid kooli põhiväärtused, mis andis sünnipäeva tähistamisele lisaväärtuse.

Sünnipäevade tähistamine on ammune komme ja populaarne peaaegu igas organisatsioonis ning on hea kui see toob kaasa endaga midagi, millest saab uus traditsioon või midagi, mis annab hea kogemuse või uue mõtte edasiminekuks. Kõik see kujundab tervikut ja tulevikku, on osa sellest, milleks me saame ja kuhu jõuame. Tähistama ei peaks mitte ainult sünnipäevi, vaid igat päeva, sest iga päev on edusamm tähistamisväärse päeva suunas.

Võru linna kaks kooli pälvisid eelmise aasta lõpus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) tunnustuse aktiivse digivõimaluste kasutamise eest. Võru Kesklinna kool ja Võru Kreutzwaldi kool hinnati kuldtahvli ehk viie tärni vääriliseks. See kõik ei tulnud üleöö, vaid ikka samm sammu haaval, hinnates oma põhiväärtusi, sihtides eesmärke ning luues traditsioone. Kuldtahvel ehk viis tärni omistati kokku vaid 26-le koolile. On au, et Võru linnas on lausa kaks kooli digivõimaluste kasutamise osas kulda väärt.

Mõnikord saab sündmusest traditsioon ja omakorda traditsioonist sündmus. Selleaastasest sündmusest, Võru Kreutzwaldi kooli ühisest koogiteost võib saada traditsioon, nii nagu traditsiooniline digiajastuga kaasaskäik sai eelmise aasta lõpus sündmuseks viie kuldtähe kujul. Igapäevategevusi tuleb võtta täie tõsidusega, sest iial ei tea ette, millal mõni edusamm või traditsioon muutub tähtsündmuse vääriliseks.

Ka Võru kesklinna kool valmistub tähtsündmusteks. Käesoleva nädala alguses selgus, et laiali on saadetud põhikooli õppehoonete investeeringute kava eelnõu, mille kohaselt saab Võru linn taotleda 2,5 miljonit eurot toetust Kesklinna kooli rekonstrueerimiseks. Kuna Kreutzwaldi kool on alles uus ja uhke, saaks oma aegunud välimuse pärast muret tundnud Võru Kesklinna kooli pere lõpuks samuti värske hoone üle uhkust tunda.