Haldusreformi lugu, Raul Rebane: „Asi on õige siis, kui suudad oma loo rääkida nii, et naabervalla mees oleks kade.”.

Loo põhiline mõttemõjutus on käimasoleva haldusreformi edukuse võtmeküsimus. Haldusreformi edukuse mõõdupuuks ei ole mitte elanike arv tulevastes omavalitsustes ega ebamäärane ja mitmeti tõlgendatav haldusvõimekus, vaid just see, kas uued tekkinud vallad suudavad kokku panna või säilitada oma loo ja kas vallarahvas võtab selle loo omaks nii, et nad suudavad seda lugu ise rääkida, usuvad sellesse ja teevad selle looga teisi kadedaks. Need tulevased suurvallad on edukad, kellel on tulevikus tugev ja tuntud lugu, sest see on aluseks ühtekuuluvusele ning see meelitab ligi inimesi ja raha ja kõike seda, mida me võime nimetada heaks turvaliseks eluks.

Haldusreformi üheks võtmeküsimuseks on just see, kuidas me suudaksime hoida ja võimendada juba olemasolevaid lugusid. Selles kontekstis ei ole olulised mitte tõmbekeskused, vaid just toimivad kogukondlikud tunnetused, sümbolsündmused, kultuur. Vallapiirid ei ole enam ammu takistuseks füüsilisele inimeste vabale liikumisele. Meil kõigil on olemas õigus ja võimalus endale vabalt valida kooli ja kauplust, kust sisseoste teha, riigiasutuste teeninduspunkti, näiteks meile meeldivat PRIA kontorit. Enamikus asjaajamistes ja valikutes ei ole me ammu enam kinni vallapiirides. Sellist vallapiiridest sõltumatust on tohutult suurendanud peaaegu kõigi teenuste ja tehingute tegemise võimalus internetikeskkonna e-Eesti kaudu.

Lugude tekkimises on kesksel kohal rahvuslikud või regionaalsed megasündmused, mis on meid mõjutanud ja jäävad mõjutama väga pikaks ajaks, seda isegi siis, kui me pole nendes osalenud. Setomaa ehk siis Petserimaa inimeste jaoks oli kahtlematult üheks megasündmuseks liitumine Eesti Vabariigiga ja oma Petseri maakonna moodustamine. Järgmiseks megasündmuseks on olnud Setomaa lõhestamine kahe riigi ja kahe maakonna vahel. Praegu seisame taas suure sündmuse lävel, mis võib selle Eestimaa osa mällu jääda kui Setomaa kadumine ja moondumine Haanjamaa, Võru ja Räpina vallaks või oma tugeva loo säilitamine Setomaa ühtse vallana.

Tulevasel Setomaa vallal on oma tugev lugu. Lugu, mille rääkimine teeb tihti naabreid kadedaks. Setomaa vallal on oma suursündmused, mis ühendavad rahvast: kuningriigipäev, leelopäev, Seto Folk. Setomaa vallal on oma sümbolid, mille abil koonduda ja tunda ennast ühtse ja tugevana: oma lipp, oma hümn, oma raha, oma kultuur. Setomaa vallal on oma tüvitekstid, kultuurikandjad: Seto leelo, lauluemad, eepos „Peko”, Zetod, Hao Paul, sootskad. Setomaa on organiseerunud huvigruppidena: Seto Instituut, Seto Käsitüükogo, Setomaa Turism jne. Kõik see kokku on oma tugev lugu. Oma tugev lugu on aga parim omavalitsuse määraja ja selle omavalitsuse edukuse alus. Laseme toimida toimival kogukonnal ning laseme arvult väikesel, aga vaimult suurel jääda iseseisvaks Setomaa vallaks.

Aasta alguses läkitasid setod riigi- ja maakonnajuhtide aadressil mitmeid kirju, mis andsid märku, et midagi siiski saab kokku leppida. Kõigepealt läkitati pealinna ja Võru maavalitsuse poole 217 allkirjaga kiri. Võru ja Põlva maavalitsus kuulutasid välja praegu käimas oleva rahvaküsitluse. Siis läks pealinna ja maakonnakeskuste poole teele 70 allkirjaga kiri. Mõned tunnid enne küsitluse algust levitas Seto kongressi vanemate kogu üleskutset, et hääletataks ikka ühisvalla poolt.

Üleeile algaski Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas Võru maavalitsuse läbiviidav rahvaküsitlus, et saada teada, kas kohalikud inimesed on suure Setumaa ühisvalla poolt või vastu.

Esimeste päevade põhjal on vara ennustada, milliseks kujuneb küsitlusest osavõtu aktiivsus ja kuhu poole vaekauss kaldub. Meremäe vallas ja Luhamaal üleeile ringi sõites kuuldus korduvalt, et asja otsustab tegelikult elektrooniline hääletamine.

„Mul on täitsa ükskõik, mis tuleb, sest aega ja raha on väga palju lastud raisku minna. Las nüüd minna, nagu läheb, pealinnas otsustatakse ära,” ütles üks südikas põline setu.

Neljapäevasel istungil leidis valitsus, et võiks vaagida seitsme uue valla moodustamist, kuigi kõigis neis jääb rahvaarv alla haldusreformi seaduses kehtestatud 5000 elaniku piiri. Kaks erandit puudutavad ka Võrumaad.

Pealinnas leiti, et Antsla ja Urvaste vald sobivad ühinemiseks Antsla vallaks. Antsla vallas on siis 4649 elanikku (pindala 411 km²).
Orava ja Vastseliina valla ühinemisel moodustub Põlva ja Võru maakonnas Vastseliina vald, kus elab 2690 inimest  (396 km²). See ei tähenda veel, et otsus on tehtud. Lõplik otsus tuleb alles suvel.

Nende omavalitsuste ühinemisel väheneks Eesti omavalitsuste koguarv veel 11 võrra ning alles jääb 116 omavalitsust: 98 valda ja 18 linna.
Homme õhtul selgub Meremäe vallavalitsuses, mille poolt olid Meremäe valla ja Luhamaa nulga inimesed. Neile tulemustele liidetakse ka e-küsitluse tulemused. Sama tehakse ka Põlva maakonnas (Mikitamäe, Värska).

Ametlikud tulemused avalikustatakse esmaspäeval, 30. jaanuaril.