ARVAMUS

Tartu rahu aastapäeva nädal ei olnud rahulik

Tartu rahu aastapäeval ütles president Kersti Kaljulaid: „Rahu tuleb kaitsta ja kinnistada iga päev.”

Tartu rahu aastapäeval tulistati Tallinna südames inimest.

Tartu rahu aastapäeva nädalat on nimetatud ka rahanädalaks, mis tegi inimesed rahu asemel rahutuks. Toimetusse helistas meie lugeja Tallinnast Mõigust ja ütles, et tahtmine on minna Kadriorgu meelsust avaldama, sest värskele ekspresidendile kingitud 152 000 eurole tuleks lisada ka meeletud krediitkaardiarved, mis möödunud aastal lähenesid 100 000 eurole, 2015. aastal olid aga 75 000 eurot.

Veel juhiti tähelepanu, et 152 000 eurot ei ole võimalik teenida tosina aastaga. Selleks kulub palju-palju rohkem aega, sest juba tööl käimine (näiteks ainuüksi tööle ja tagasi sõitmine) on kulukas ning tuleb kuupalgast maha arvata. Nii ei õnnestugi tavainimesel puhtalt sellist summat nii-öelda vaba raha näha.

Sel nädalal avalikuks tulnud rahaasjad ei saa olla ainukesed. Need on pigem ainukesed, mis on avalikuks tulnud. Suhtekorraldaja Janek Mäggi ütles, et presidendiks saamine on palju lihtsam kui presidendiks jäämine, ja võib toimuda isegi mõne päeva või nädalaga. Nii on tulevikus Toomas Hendrik Ilvesele ausamba püstitamine raskem kui Konstantin Pätsile. Ilvese sammas on Ermamaa.

Janek Mäggi pakub ka lahenduse: ainus, kes saab olukorra ja iseennast päästa, on president Ilves ise.

Mis on jäänud lauale? Kuhu oleme jõudnud päeva lõpuks, nagu armastavad poliitikud öelda?

Lõpuks oleme jõudnud olukorda, kus Euroopa Liidu eesistujariigiks  saavas ja sajandat sünnipäeva tähistama valmistuvas riigis ei ole liidreid, kelle arvamusest juhinduda ja innustuda.

Vastupidi. Väikeses riigis käib sõda, sest igas linnas on varjendid, vabandust, varjupaigad naistele, mis ihaldavad igal aastal järjest rohkem ja rohkem raha ning tülitsevad selle jagamise pärast.

Parim soovitus seoses rahaga on sellest mitte rääkida

Soovitus jäi sel nädalal pelgalt soovituseks, sest vist mitte kunagi pole räägitud rahast nii palju nagu sellel nädalal.

Otsa tegid lahti raadiojaamad, kui andsid teada, et EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) leidis „oma” vahenditest 152 000 eurot, et tasuda ekspresidendi eest Ermamaale esitatud tagasinõude eest. EASil omavahendeid ei ole, on maksumaksja raha.

Jaanuarikuu viimases ETV „Ringvaates” oli ligemale kümme minutit pühendatud nendele EASi omavahenditele. Riigiametnik näitas supermeistriklassi, nagu seda tegi Kelly Sildaru Aspenis X-mängudel. Ainult et kui Kelly kuldmedal on riigi silmis väärt null eurot, siis ekspresidendile kingiti 152 000 eurot (2,4 miljonit krooni), mis vastab umbes ühe inimese tosina aasta jooksul teenitavale töötasule.

31. jaanuari Kanal 2 saade „Radar” peatus peaaegu veerand tundi praeguse presidendi rahasajul, mis lubaks iga kuu osta uue Škoda Octavia. President saab iga kuu Euroopa Liidus ametis oleku eest vaikimisraha 12 000 eurot, mis on ühe tavainimese aastapalk!? Kokku saab praegune president kolme aasta jooksul Euroopast umbes 400 000 eurot meelehead. Kui siia lisada veel krediitkaardimaksed …

„Radaris” toodi näiteid Soome ja Leedu riigipeadest, kes annetavad oma tuludest arvestatava osa heategevuseks. Meil on veel värskelt meeles jõulusaadete annetuskampaaniad. Terve riik tegi annetusi, kuid summad, mis õnnestus koguda, kahvatuvad riigipeade meeleheasummade kõrval.

Eileõhtune ETV „Ringvaade” lasi sõna otseses mõttes pealt näha, kuidas ametnike käes eurod lendavad.

Nädala uudis oli ka Krediidipanga igasse poodi tulek Coop Panga kaudu. Ja siis see tüütu Rail Balticu miljarditesse eurodesse küündiv rahajutt ning usk, et Euroopast tulev rahavoog jätkub ja jätkub.

Siiski! Sümpaatne oli kuulata Euroopa Liidus kõrgetel kohtadel olnud ja presidendiks kandideerinud Siim Kallase suust, et ta on juba mitu aastat Euroopast tulnud rahadest teatrifondi ülekandeid teinud.

Lõpetuseks. Kui juhuslikult sattute ihualasti ja ihuüksi keset ääretut kõrbe ja teil on peos ainult üks eurosent, siis ärge heitke meelt. Teil jätkub raha elu lõpuni!