ARVAMUS

Parim soovitus seoses rahaga on sellest mitte rääkida

Soovitus jäi sel nädalal pelgalt soovituseks, sest vist mitte kunagi pole räägitud rahast nii palju nagu sellel nädalal.

Otsa tegid lahti raadiojaamad, kui andsid teada, et EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) leidis „oma” vahenditest 152 000 eurot, et tasuda ekspresidendi eest Ermamaale esitatud tagasinõude eest. EASil omavahendeid ei ole, on maksumaksja raha.

Jaanuarikuu viimases ETV „Ringvaates” oli ligemale kümme minutit pühendatud nendele EASi omavahenditele. Riigiametnik näitas supermeistriklassi, nagu seda tegi Kelly Sildaru Aspenis X-mängudel. Ainult et kui Kelly kuldmedal on riigi silmis väärt null eurot, siis ekspresidendile kingiti 152 000 eurot (2,4 miljonit krooni), mis vastab umbes ühe inimese tosina aasta jooksul teenitavale töötasule.

31. jaanuari Kanal 2 saade „Radar” peatus peaaegu veerand tundi praeguse presidendi rahasajul, mis lubaks iga kuu osta uue Škoda Octavia. President saab iga kuu Euroopa Liidus ametis oleku eest vaikimisraha 12 000 eurot, mis on ühe tavainimese aastapalk!? Kokku saab praegune president kolme aasta jooksul Euroopast umbes 400 000 eurot meelehead. Kui siia lisada veel krediitkaardimaksed …

„Radaris” toodi näiteid Soome ja Leedu riigipeadest, kes annetavad oma tuludest arvestatava osa heategevuseks. Meil on veel värskelt meeles jõulusaadete annetuskampaaniad. Terve riik tegi annetusi, kuid summad, mis õnnestus koguda, kahvatuvad riigipeade meeleheasummade kõrval.

Eileõhtune ETV „Ringvaade” lasi sõna otseses mõttes pealt näha, kuidas ametnike käes eurod lendavad.

Nädala uudis oli ka Krediidipanga igasse poodi tulek Coop Panga kaudu. Ja siis see tüütu Rail Balticu miljarditesse eurodesse küündiv rahajutt ning usk, et Euroopast tulev rahavoog jätkub ja jätkub.

Siiski! Sümpaatne oli kuulata Euroopa Liidus kõrgetel kohtadel olnud ja presidendiks kandideerinud Siim Kallase suust, et ta on juba mitu aastat Euroopast tulnud rahadest teatrifondi ülekandeid teinud.

Lõpetuseks. Kui juhuslikult sattute ihualasti ja ihuüksi keset ääretut kõrbe ja teil on peos ainult üks eurosent, siis ärge heitke meelt. Teil jätkub raha elu lõpuni!

Kas killustunud kuningriigist saab nüüd asja?

Möödunud aasta 6. augustil Värskas toimunud 23. Seto Kuningriigi päeval ei osanud vist keegi arvata, et järgmist kuningriigi päeva (5. augustil Luhamaal) ei olegi kusagil pidada, sest Misso vald (koos Luhamaaga) liitus Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vallaga viisikvallaks, mis tähendab, et Luhamaa nulgast Lütä külast Mõniste valla Saru külani on Haanjamaa (Rõuge) vald.

See probleem kerkis üles reedel, 27. jaanuaril kohtumisel riigihalduse ministri Mihhail Korbiga. Minister jäi vastuse võlgu. Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni esimees, rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok sõnas, et see on läbirääkimiste küsimus. Kes avavad aga uued läbirääkimised? Kes kannavad kulud? Kust võetakse kõigeks selleks ajaressurss?

Muide, setodel on paarkümend oma ala meistrit nagu kuninga sõnolinõ, kuninga pillimiis, kuninga kasatskilüüja, kuninga näpotüümeistri, kuninga puutüümeistri, kuninga vägumiis, kuninga hansaajaja, oma sõjavägi, oma raha (Seto kroon), väljastatakse viisasid jne.

Mida setudel aga ei olnud, oli ühtne ja terviklik kuningriik. Selle korraldamise võttis nüüd enda peale Tallinn. Lõplik otsus tuleb suvel, kuid kuningriigi päeva saab 5. augustil pidada juba nagu suurkuningriigi päeva. Äkki saab suurkuningriiki sel päeval lausa viisavabalt? Mullu maksis viisa kuus eurot või viis Seto krooni.

Rahvas valis mullu uue ülembsootska ehk Peko asemiku maa peal. Valituks osutus juba teist korda Luhamaa Leimani küla mees Aarne Leima.

Kohalike ärimeeste pakutud miljon eurot setusid liituma ei pannud. Riigi pakutud vabatahtliku liitumise raha samuti mitte. Miks lasid setud asja nii kaugele minna, et pealinna ametnikud pidid setud lausa sunniviisiliselt kokku sulatama?

Ülemsootska ütles pühapäeva õhtul Meremäe vallamajas küsitluse tulemuste kokkulugemise ajal, et see on miljoni dollari küsimus!?