Põllumehed peaksid eraldatud toetusraha kasutama püsivamate lahenduste leidmiseks, ennekõike suurema lisandväärtusega toodete arendamiseks, rõhutas maaeluminister  Põlvamaa põllumeeste liidu esindajatele reede pärastlõunal Himmastes.

Kohtumisel olid peateemana kõne all olukord põllumajandussektoris ja 2017. aastal põllumeestele makstavad toetused. Euroopa Komisjon eraldas Eestile erakorraliseks abiks 8,08 miljonit eurot ja uus valitsuskoalitsioon on otsustanud riigi poolt sellele sama palju juurde maksta. Peale selle makstakse 2017. aastal üleminekutoetusi kokku 19,9 miljoni euro ulatuses.

„Käimas on erakorralise kohandamistoetuse taotlusvoor, peagi jõuavad põllumeesteni ka sellest aastast taastatud üleminekutoetused,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Oluline on, et põllumehed kasutaksid seda toetusraha targalt ning et see aitaks tervikuna jõuda sektoril püsivamate lahendusteni, mis kaitseks neid tulevikus turukriiside eest.”

Maaeluminister Tamme sõnul peame riigis tervikuna andma oma toodangule suuremat lisandväärtust, sest mida kõrgema lisandväärtusega tooteid suudetakse eksportida, seda suuremat ja stabiilsemat tulu tooks see ettevõtjatele. „See pole aga üksinda toidutööstuse, vaid ka põllumehe mure, kes ühistu liikmena või ühistulise tööstuse omanikuna peab ise hoolt kandma, et tema toodangule suuremat lisandväärtust antaks,” ütles Tamm. „Toorainet või lihtsamaid tooteid müües jäämegi sõltuma maailmaturu suurtest hinnakõikumistest ja müügist saadav tulu jääb napiks. Seepärast tuleb rohkem panustada ühistegevusse ja tootearendusse.”

2017. aastal makstakse erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi. Erakorralise toetuse taotlusi on võimalik esitada veel 8. veebruarini.

Kohtumisel põllumeestega olid jutuks ka üleminekutoetuse maksmise tingimused, riigi plaan piirata rohumaadel hekseldamist kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast ning püsirohumaade tagasirajamise kohustus.

Tartu rahu aastapäeval ütles president Kersti Kaljulaid: „Rahu tuleb kaitsta ja kinnistada iga päev.”

Tartu rahu aastapäeval tulistati Tallinna südames inimest.

Tartu rahu aastapäeva nädalat on nimetatud ka rahanädalaks, mis tegi inimesed rahu asemel rahutuks. Toimetusse helistas meie lugeja Tallinnast Mõigust ja ütles, et tahtmine on minna Kadriorgu meelsust avaldama, sest värskele ekspresidendile kingitud 152 000 eurole tuleks lisada ka meeletud krediitkaardiarved, mis möödunud aastal lähenesid 100 000 eurole, 2015. aastal olid aga 75 000 eurot.

Veel juhiti tähelepanu, et 152 000 eurot ei ole võimalik teenida tosina aastaga. Selleks kulub palju-palju rohkem aega, sest juba tööl käimine (näiteks ainuüksi tööle ja tagasi sõitmine) on kulukas ning tuleb kuupalgast maha arvata. Nii ei õnnestugi tavainimesel puhtalt sellist summat nii-öelda vaba raha näha.

Sel nädalal avalikuks tulnud rahaasjad ei saa olla ainukesed. Need on pigem ainukesed, mis on avalikuks tulnud. Suhtekorraldaja Janek Mäggi ütles, et presidendiks saamine on palju lihtsam kui presidendiks jäämine, ja võib toimuda isegi mõne päeva või nädalaga. Nii on tulevikus Toomas Hendrik Ilvesele ausamba püstitamine raskem kui Konstantin Pätsile. Ilvese sammas on Ermamaa.

Janek Mäggi pakub ka lahenduse: ainus, kes saab olukorra ja iseennast päästa, on president Ilves ise.

Mis on jäänud lauale? Kuhu oleme jõudnud päeva lõpuks, nagu armastavad poliitikud öelda?

Lõpuks oleme jõudnud olukorda, kus Euroopa Liidu eesistujariigiks  saavas ja sajandat sünnipäeva tähistama valmistuvas riigis ei ole liidreid, kelle arvamusest juhinduda ja innustuda.

Vastupidi. Väikeses riigis käib sõda, sest igas linnas on varjendid, vabandust, varjupaigad naistele, mis ihaldavad igal aastal järjest rohkem ja rohkem raha ning tülitsevad selle jagamise pärast.