(Võru maavanem Andres Kõivu kõne kolmapäeval, 22. veebruaril Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusel Kandles.)

Austatud külalised!

99 aastat tagasi loeti Eestimaa linnades ette Maapäeva vanematekogu koostatud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Muu hulgas ütles see järgmist: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!” Tsitaadi lõpp.

Õnneks pole 99 aastat hiljem midagi muutunud. Ehkki meie selja taha jääb palju õnnestumisi ning mitmeid ebaõnnestumisi, on tulevik meie jaoks samavõrra lootusrikas. Me oleme endiselt vabad ise otsuseid langetama ja oma valikuid juhtima.

Üks küpse Eesti iseseisvaid otsuseid on olnud riigireformi läbiviimine ning maavalitsuste kaotamine. Kõige muu hulgas tähendab see seda, et tänane üritus on viimane omataoline, mille korraldamist maavalitsus eest veab. Loodan, et Võrumaa omavalitsused hoiavad selle traditsiooni elus ning samavõrra elus hoiate te ka Võru maakonda. Aga sellest kõigest pisut hiljem …

On väga loomulik, et ajal, mil riik reformib kogu oma senist regionaalset korraldust, muutume me murelikuks. Võrumaa on Eesti kõige kaugem piirkond. Tallinna poolt vaadates. Siin ei ole sadamat, reisirongiühendust ega lennujaama. Siit kulub pealinna ja tagasi sõiduks peaaegu terve tööpäev. Seetõttu ongi meil, võrukatel eriline põhjus muretsemiseks. Maakonna ja kohaliku omavalitsuse taset puudutavate otsuste mõju tunnetame meie siin kõige teravamalt: mis täpselt läheb, mis jääb; milline töökoht säilib, milline kaob; milline teenus ümber kujundatakse, milline riiklik ülesanne liigub maakonnast pealinna, milline tuleb juurde. Iga detail on meie jaoks ülioluline.

Ka mina jagan muret Võrumaa tuleviku pärast, kuid mõistan samas, et targalt juhituna toovad need muutused kaasa parema homse. Jah, muutuseid tuleb juhtida. Ka meie peame olema aktiivsed osalised riigireformi kujundamisel, et inimesed, kelle ees me vastutame, ei peaks omal nahal meie tegematajätmisi tunda saama.

Võru maavalitsuses töötab praegu 27 inimest, kelle ülesanded ulatuvad seinast seina. Nende 27 hulgas on inimesed, kes korraldavad Võru maakonna tantsu- ja laulupidu; inimesed, kes juhivad maakonna strateegilisi investeeringuid; inimesed, kes aitavad õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamisel; inimesed, kes nõustavad välismaal abiellujaid vajalike dokumentide osas; inimesed, kes korraldavad lapsendamist; inimesed, kes viivad läbi regionaaltoetuste jagamist ja täidavad veel paljusid-paljusid teisi ülesandeid.

Võru maavalitsus on võtnud muutuste keskel aktiivse hoiaku. Me teame, et kui Võrumaa ise käimasoleva aasta jooksul enda eest ei seisa, ei tee seda ka mitte keegi teine.

Oleme viimastel aastatel teinud Vabariigi Valitsusele, ministeeriumitele ja ametkondadele ettepanekuid, et Võrumaa potentsiaal saaks realiseeruda. Mitut neist kordame nagu mantrat usus, et ka tilkuv vesi võib kivisse augu uuristada. Kordan osasid neist ettepanekutest ka siin. Et ka teie, head külalised, saaksite neile ideedele oma energiaga hoogu juurde anda. Nendel algatustel, mille taga me ühiselt seisame, on suurem eluvõimalus kui nendel, mida me üksikult püüame edasi viia.

Esiteks. Riigi- ja haldusreformi käegakatsutav tulemus peab olema tugevamad piirkonnad. Tuleviku ehitamisel ei tohi ehmuda praegustest raskustest. Riik ning me ise peame usaldama kohalikku initsiatiivi ja võimekust. Meie teame, mis Võrumaale on vajalik. Otsustustasandi tsentraliseerimine nõrgestab regioone, kohaliku tasandi tugevdamine tugevdab aga kogu Eestit.

Teiseks. Kui riik planeerib tegevusi, siis riigi käes on seadusloome hoovad oma otsuste elluviimiseks. Kui kohalik kogukond planeerib, siis ainuke võimalus oma mõtteid riiklike otsusteni viia on lõputult rääkida. Ja kui erakond juhtub olema vale, pole jutustki kasu. Kohaliku tasandi tegelik tugevdamine eeldab, et seaduse tasandil lepitaks kokku mehhanismides, kuidas madalama tasandi arukad initsiatiivid poliitilisteks otsusteks moonduvad. Riik peab looma lahenduse riiklike ja kohalike tegevuskavade vastastikuseks sidustamiseks. Tarkus ei ole ainult Põhja-Eesti valitud peades. Eestis on lõputu hulk tarkust, mida ei osata rakendada.

Kolmandaks. Sihtasutus Võrumaa Ettevõtlusalad tuleb asutada kas koos riigiga või ilma. Kahjuks on riik juba öelnud: tema tööstusaladega tegeleda ei soovi. Hoopis mõjusam meede ettevõtluse arendamiseks näib olevat riigi üüripindade ehitamine. Seetõttu ongi kogu vastutus ettevõtluse meelitamiseks kohalike omavalitsuste kätes. Magavale kassile hiir suhu ei jookse. Ma ei väsi kordamast: Võrumaal peab olema nüüdisaegseid ettevõtlusalasid ning struktuur, mis neid opereerib.

Neljandaks. Kiire ja taskukohane internet peab hajaasustusega piirkondades olema kättesaadav. Kiire internet on tõsine probleem, mida aruandeusku pealinnas ei nähta. Et lõpeks vaidlus erinevate tehnoloogiate võimekuse üle, oleme teinud ettepaneku viia Võrumaal Antslas läbi pilootprojekt õhu teel leviva kiire interneti võimekuse testimiseks ehk ühe testmasti püstitamiseks. Ma olen veendunud, et see õigustab ennast nii hinna kui ka kvaliteedi poolest. See samm oleks eelduseks, et ülikiire internet jõuaks ka tegelikult igasse kodusse. Nii Võrumaal kui ka Põlvamaal või Saaremaal.

Viiendaks. Oluline on kauba transpordivõimaluste arendamine raudteel. Nagu öeldud, pole meil sadamat, lennujaama ega toimivat raudteeühendust. Üksnes Sõmerpalu tööstuslinnakus toodetakse aastas rohkem kui miljon tonni kaupu, mille logistikaahelat Eesti ära kasutada ei suuda. Võrumaal on puidusektoris suur kasvuvaru, kuid potentsiaali realiseerimiseks tuleb avalikul sektoril teha, mis on avaliku sektori kohus – sealhulgas parandada ääremaalisest asukohast tingitud tõkkeid transpordiühendustes.

Kuuendaks. Viimase kümne aasta jooksul on Võrumaal tegutsevates riigiametites jäädavalt kadunud iga neljas töökoht. Maavalitsuse likvideerimine annab sellesse statistikasse jätkuvalt tubli panuse. Seetõttu on hädavajalik, et riigi plaan kolida erinevaid ametiasutusi Tallinnast välja jõuaks kiiremas korras tegudeni. Kohe. Mitte kolme ega viie ega kümne aasta pärast. Samuti peab riigiametnike kaugtöövõimaluse soodustamine jõudma tegudesse, mitte piirduma jutuga.

Tänase pidupäeva puhul ma rohkemate teesidega teid ei kurna. Tahan öelda, et maavalitsus töötab kuni 31. detsembrini selle nimel, et meist jääks maha elujõulisem Võrumaa. Aitäh kõigile maavalitsuse töötajatele, kes on teinud oma tööd hingega ning kelle silmis pole sära tuhmunud ka nüüd, mil paremat Võrumaad tuleb ehitada iseennast likvideerides. Needsamad tänusõnad kõlagu ka kõigile neile 139 inimesele kohalikes omavalitsustes, kes töötavad liituvas või liidetavas vallas ning kelle jaoks võib tulevik olla samavõrra ebaselge.

Aitäh Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru, Lasva, Orava, Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste inimestele, kes suutsid eelmisel aastal koostööd tehes jõuda ühinemislepinguteni. Ma hindan väga teie tehtud tööd, sest see ei olnud kerge teekond. Visioone tuleviku-Võrumaast oli alustades rohkem kui liituvaid omavalitsusi. Ka minu soov näha haldusreformi tulemusena ühte suurt Võrumaad ei realiseerunud. Aga ka praegune tulemus on hea, sest ehkki ühel või teisel puhul on emotsioonid tuliselt põlenud, on kogukonnad tegelikult valmis koostööks. Ma näen, et inimestel on soov just nendes kujunenud omavalitsustes ühiselt panustada, ning see ongi peamine.

Mul on väga hea meel, et haldusreformi järel täieneb Võru maakond Orava vallaga. Oleme viimase poolaasta jooksul Orava valda lähemalt tundma õppinud ning näinud, et ehkki tegu pole suure vallaga, on selle kokkuhoidvus ja vaimsus see, mida ihaldada. Tere tulemast Võrumaale!

Ka Setomaa valla moodustamise üle on mul hea meel. Küsimus Seto valla moodustamisest pingestas kogu Võrumaad. Nüüd, mil Värska, Mikitamäe, Meremäe valla ja Luhamaa nulga rahvas on oma sõna öelnud, pole enam põhjust rusikatega vehkida. Territooriumi loogilise haldusjaotuse seisukohalt on kõige mõistlikum, kui Setomaa vald asub tulevikus Võru maakonna koosseisus. Selle eest kavatsen ma seista.

Ma usun, et Võrumaal on haldusreform aset leidmas ilma suuremate segadusteta ja avatumalt kui nii mõnelgi pool mujal. Tänu selle eest kuulub suures osas omavalitsuste liidu juhatuse esimehele Mailisele, kes oma professionaalsel, põhjalikul ja tasakaalukal moel on seda protsessi suunanud ja toetanud. Suur tänu Sulle!

Hoolimata sellest, mitu valda Võru maakonda tulevikus jääb ning mis saab praegustest maavalitsuse ülesannetest, olen veendunud, et Võru maakond aegade hämarusse ei kao. See on eeskätt teie kätes, austatud tulevased omavalitsusjuhid. See sõltub teie otsusest, kuivõrd aktiivset maakonnatasandi koostööd olete te valmis tegema, kas lõppastmes jääb koostöö tegemist otsustama rahanumber või tahe. Asjalikke põhjuseid, miks koostööd mitte teha, on kindlasti rohkelt. Aga võimalusi, mida koostööst võita, on veel rohkem. Soovin teile tarkust selle koostöö kujundamisel.

Kokkuvõtteks. Kõigi nende muutuste keskel on oluline meeles pidada kolme põhimõtet.

Esiteks. Südant ei tohi kaotada. Me ei tohi unustada, kes me oleme ja kuhu kuulume. Kui me seda väärtustame, jääme alles.

Teiseks. Oma ajalugu ja traditsioone peame me ise hoidma: vanu kohanimesid, kultuuri, mälu, kombeid ja keelt.

Kolmandaks. Muutusi peab juhtima. Kui me oleme muutuste ajal passiivsed, otsustavad teised meie eest.

Eesti sünnipäeval saame öelda, et riik on tugev, kui ta on tugev meie südames. Siin, täna saame sama öelda ka Võrumaa kohta. Ta on tugev siis, kui ta on tugev meie südames.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Selline dialoog leidis aset ligemale pool sajandit tagasi valminud romantilises filmis „Viimne reliikvia”. Analoogset dialoogi võib kuulda kõigis Eestimaa maavalitsustes, millest suurimas, Harju maavalitsuses töötab 66 ja väikseimas, Hiiu maavalitsuses 17 inimest. Kokku töötab viieteistkümnes maavalitsuses 485 inimest, kes kõik teavad, et uuest aastast nende praegune töökoht kaob.

Viljandi maavanem Erich Palm on öelnud, et küll tahaks kohtuda inimesega, kes teab, mis saab, kellel on mingi nägemus või pilt olemas. Olukorra teebki keeruliseks nii-öelda pildi puudumine.
Tulemas on suvine puhkuste aeg, siis kohalikud valimised, mis toimuvad uudses olukorras, ja siis lõpetavad maavalitsused tegevuse. Tekivad uued meeskonnad (volikogud), valitakse uued vallavanemad ja linnapead. Maavalitsuste kadumisega kandub uues mõõtmes omavalitsustele palju uusi kohustusi, mis kõik vajavad kiiret ja professionaalset lahendamist.

Paraku on fakt, et küsimusi on rohkem kui vastuseid, see teeb ettevaatavalt tõsist muret. Seda enam, kui kolm kuud tagasi riigihalduse ministriks saanud Mihhail Korb lubab ühel päeval haridusministeeriumi Tartust Tallinna viia ja siis muudab juba järgmisel päeval meelt.

Võrru lubas minister tuua ligemale saja töötajaga keskkonnaameti ja umbes 60–70 töötajaga keskkonnainspektsiooni. Riigitelevisioongi näitas ja mõni lehtki läks selle mõtte õnge, sest olukord muutus üleöö.

Mida toob endaga kaasa selline mõtete virvarr olukorras aastal 2017, kus kõik muutub? Maavalitsuste kadumisega tuleb muuta vähemalt paarisada seadust, Eesti Posti sõnul muutub miljon aadressi.

Maavalitsused ja maavanemad haihtuvad ajalukku 311 päeva pärast, 1. jaanuaril 2018, riigi 100. sünnipäeva eel. Maakonnadki, mis olevat Läti Henrikule tuginedes kaheksa korda vanemad, on hakanud haihtuma. Praegustel andmetel on kõige rohkem pidanud oma piire koomale tõmbama Lääne maakond.

See viib mõtted sellele, et kui kaovad maavalitsused ja omavalitsusliidud on maakondadevahelised, siis hakkavad kaduma ka maakonnad. Milline on Eesti oma 110., 120., 130. sünnipäeval?
Palju õnne Eesti ja eestimaalased!