Nädalavahetusel oli ilma igale maitsele. Laupäeval kuldas päike Tamula Kuldkalakõsõ püüdjaid, kuid tugev tuul puges püüdjate riiete alla. Pühapäeva hommikul oli Võrus kraad sooja, sadas vihma, kuid Haanjas näitas suusakeskuse termomeeter null kraadi ja tuiskas kergelt.

Haanjas toimusid tänavuse Tartu maratoni teate- ja avatud raja sõidud. Juba teist korda. Lund mõõdeti Haanjas paarkümmend sentimeetrit. Eeloleval nädalavahetusel peaksid toimuma 44. Tartu maratoni põhisõidud, mis originaalraja (Otepää-Elva) asemel on viidud Tehvandile. Mis tegelikult saab, oleneb ilmataadist.

Haanja maratoni (4. märtsil) korraldajad on aga optimistlikud ja on kindlad, et ilmataat neid alt ei vea.

Ootamatu on see, et tänavu on mitmetel ilmataadi vempudel lausa juubel. Võrulased peaksid valmistuma 11. augustiks, mil möödub 25 aastat Eesti kuumarekordi (35,6°C) mõõtmisest. Sel puhul võiks Võrru ja Võrumaale meelitada palju rahvast. Sellest veerand sajandit püsinud rekordist saaks välja pigistada palju. Küllap on meie turismiedendajad plaanid juba teinud. Võiks ju lausa ennustuse korraldada, kui soe on see päev tänavu? Või kutsuks Võrru kõik ilmaennustajad? Võru on haruldane linn, kus järv on lausa linnas. Üks kuumarekordi veepidu augustipäeval ja õhtul loojuva päikesega oleks väga kohane. Pealegi on 11. august reedene päev ning küllap vaevutakse siia sõitma ja tervet nädalavahetust veetma kaugemaltki.

Kui meenutada, kuidas külmarekordi hoidja Jõgeva oma külmarekordit on tähistanud ja jääpurikate kasvatamises võistelnud, siis suvel on ju palju lihtsam. On ju puhkuste aeg!

Augustis on aga veel ühe ümmarguse ilmatembu juubel. Augusti alguses pool sajandit tagasi möllas Eestimaal väga tugev tuul, eriti Lääne-Eestis. Tuule kiirus ulatus 30–35 meetrini sekundis.

Möödunud aastast on meil meenutada marutuul mis läks Mõnistest Antsla poole ja sealt edasi Kambja peale. See oli aga nii-öelda poisike 1967. aasta tormi kõrval.

Täna aga tasub hoida pöialt, et 4. märtsil saaks Haanjas mõnusa suusakevadpeo pidada.

Reformi- ja Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastasid Võrumaad eile ja üleeile. Peale nende ministrid ja eksministrid. Fraktsioonide juhid toonitasid, et on võtnud eesmärgiks külastada erinevaid Eestimaa paiku, et kohtuda inimestega silmast silma ja selgitada, kui oluline on nende erakondi toetada. Keskfraktsioon sai muidugi lisada, et nemad toovad Võrumaale peaministri erakonna poliitikat ja otsuseid. „Meie jaoks on väga oluline kuulda, millised on inimeste mured ja rõõmud väljaspool Toompead ja Tallinna,” rõhutas keskfraktsiooni esinaine Kersti Sarapuu. Tema sõnul on Kesk-erakond alati pooldanud tugevat kohalikku omavalitsust ja elu väljaspool Tallinna. Lubati kahe päeva jooksul jõuda kõikjale Võrumaal: Väimelasse, Parkseppa, Rõugesse, Mõnistesse, Abrisesse, lambakasvatajate juurde, Mooskasse, Haanjasse, Vastseliina, Rõugesse, Tsolgosse … Kõikjale.

Reformierakonna visiit haaras paarikümmet poliitikut, kelle seas on terve rida eksministreid, kes olid jagatud erinevate marsruutidega kahte gruppi. Käidi Misso vallas, Rõuge kandis, Väimelas, Võru ettevõtetes ja koolides. Ühiselt külastati Osula Graanulit Sõmerpalu vallas.

Kuue kuu pärast, alates 16. augustist algab kandidaatide registreerimiseks esitamine. Kohalike valimisteni on jäänud kaheksa kuud, valimispäev on 15. oktoober.

Natuke enne seda, oktoobri alguses kaob ajalukku Krediidipanga logo. Eesti majandusteadlase ja pankuri, 1992. aasta rahareformi ettevalmistamise võtmeisiku Rein Otsasoni (1931–2004) rajatud Krediidipank vabastab Võrus Jüri 24 fassaadil koha Coop Panga logole. Maarahvale orienteeritud Coop Pank katab vaibana Eestimaa, kust rikkad ja ülbed Rootsi pangad on tagasi tõmbunud, valitsus on sellega rahumeeli leppinud ja pensionirahagi nendesse kandnud.

Julge käik oleks, kui Eesti riik oma 100. sünnipäeva puhul kannaks näiteks pensionirahad hoopis Coop Panka!